Õliühingu tegevjuht Mart Raamat märkis, et viimaste kuude tarbimisdünaamika peegeldab hästi Eesti inimeste hinnatundlikkust. „Mootoribensiini tarbitakse valdavalt eraisikute poolt. Novembris, kui keskmine mootoribensiini hind oli tanklates 4 senti oktoobriga võrreldes madalam, kasvas ka tankimine,“ selgitas Raamat eratarbijate tarbimiskäitumise tagamaid. Tema sõnul näitab ka LPG müügimahtude märgatav kasv, et inimesed otsivad soodsamaid lahendusi. „LPG müük tõusis novembris eelmise aastaga võrreldes koguni 25% - soodne hind viib järjest rohkem tarbijaid mootorivedelgaasi juurde,“ kommenteeris Õliühingu juht müüginumbreid.
Diislikütuse tarbimine, mis oli nii septembris kui ka oktoobris langenud, näitas novembris taas ettevaatlikku 1,2%-list tõusutrendi. Raamat selgitas, et diislikütuse puhul on selgelt kõige suuremaks tarbijaks veondussektor. „Umbes 50% kogu Eestis müüdud diislikütusest jõuab veokitesse või kaubikutesse ning vedajate tegevusel on seega suurim mõju diislikütuse müüginumbritele.“
Kütusemüüjate esindaja sõnul on kõige positiivsemaks üllatuseks just piirimaakondade müüginumbrite jätkuv kasv. „ Kui Ida-Virumaa puhul mängib märgatavat rolli Vene piiri sulgemine ELi vedajatele, mis sunnib seal regioonis tegutsevad vedajad Eestisse tankima, siis Pärnu- ja Valgamaa – kus müüginumbrid novembris olid vastavalt 8% ja 19% kõrgemad – puhul näeme siiani 2020. aasta aktsiisilangetuse positiivseid mõjusid,“ rõõmustas Raamat. Kokku müüdi novembris kolmes piirimaakonnas 1,1 miljonit liitrit diislikütust rohkem, kui aasta tagasi.
Lähtuvalt Maksu- ja tolliameti andmetest on selle aasta 11 kuuga Valgamaal müüdud 130% ja Pärnumaal 53% rohkem kütust, kui aktsiisilangetuse-eelsel aastal. „Kuna piirimaakondade müüginumbrid jätkavad igakuist kasvamist, siis aktsiisiraha Eestisse tagasi toomise protsess ikka veel käib,“ märkis Raamat. „Lisaks näitavad statistikaameti andmed, et tänu mõistlikule aktsiisipoliitikale suutis Eesti veondussektor eelmisel aastal teenida üle 7 korra rohkem väliskaubandustulu, kui perioodil 2016-2019, kui Eestis kehtis naabritega võrreldes märgatavalt kõrgem diislikütuse aktsiisimäär,“ tõi Raamat välja ka aktsiisilangetuse laiemad positiivsed majandusmõjud.
Riigikogu kinnitas novembris seadusemuudatuse, mis lükkas varasemalt järgmisse aastasse planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu edasi 2024. aasta kevadesse.
