Ebayst ostetud “säästumakk” jõudis Hiinast kohale pooleteise kuuga. Esimesed muljed olid heas mõttes üldsegi mitte üllatavad – pakist vaatas vastu samasugune aparaat, nagu olime juba piltidel näinud. Aus kaup? Ainult kummaliselt kerge. Ka installatsioonijuhend oli selge ja arusaadav ning seadmel oleval kleepsul oli dubleeritud graafiline skeem juhtmete ühenduste osas.
Testpatsiendiks oli vanem Mercedes Benz 300D, mille CD-raadio enam ei toiminud. Rohkem kui paarkümmend aastat tagasi paigaldatud eelmise seadme ühendused olid märgistamata ja nii tuli kõigepealt võtta mõõteriistad ja teha detektiivitööd juhtmete osas.
Peale mõningat pusimist oli “hiina ime” ühendatud ning ärkaski ellu – mis tähendas, et vähemalt toiteotsad olid õigesti ühendatud ja seade tõepoolest töötab.
Kui aga lootsime edasisel seadistamisel leida vihjeid kasutusjuhendist, selgus, et juhend kuulus hoopis teisele seadmele. Loogika ja eksperimenteerimise tulemusena õnnestus raadiojaamad siiski mälupesadesse salvestada – milleks tuli kerimisnuppe pikalt all hoida. Küll aga jäid jaamu inditseerima vaid sageduste numbrid, mitte nimed – mis viitas lubatud RDS-funktsionaalsuse puudumisele. Jaama nimede kuvamine on RDSi üks kasulikumaid funktsioone, mis on ilmselt paljude mälus asendanud megahertsid jaamanimedega.
Olematu helikvaliteet
Raadioheli puhul oli selgelt liialdatud kõrgete sagedustega, mida mahendada polnud võimalik. See, et kasutusjuhend räägib nii basside kui diskantide reguleerimisvõimalusest, olukorda ei parandanud, sest seadmel neid võimalusi lihtsalt pole. Helivaljust ja stereobalanssi saab siiski reguleerida, aga nn “faderit” ehk esi- ja tagakõlarite balansi seadistamise võimalust pole.
Nagu õige pea selgus, siis ei oma ka lubatud võimsusnumbrid reaalsusega mingit seost. Kui Ebay reklaamis räägiti võimsusest 4 x 30 W, siis seadme esipaneel oli veel optimistlikum kiri – 4 x 50 W. Tegelikkuses on heli õhuke ja metalne ning hakkab moonutama kaugelt enne, kui volüüminupp lõpuni jõuab.
Edasi pettumuste rajal
Üllatavalt – ja mitte halvas mõttes – toimis Bluetooth-funktsionaalsus nii nagu peab. Telefoniga ühendumisel probleeme polnud ja netiraadiote kuulamine õnnestus kenasti – kui muidugi mitte arvestada kesist heli.
Käed-vabalt kõnede tegemine enam nii libedalt ei läinud. Vastaspoole kõne kostus läbi kõlarite suhteliselt selgelt ja arusaadavalt, aga tema meid praktiliselt ei kuulnud. Seadmes olev mikrofon osutus pehmelt öeldes kasutuks ja rääkimine ei õnnestunud ka seisvas (ja müravabas) autos.
Autoraadio komplektis on ka kaugjuhtimispult, aga see lihtsalt keeldus töötamast. Vahetasime ka patarei uue vastu, aga paraku see loodetud muutust ei toonud. Kas on viga puldis või seadmes või on tegemist üleüldse kokkusobimatute asjadega, ei õnnestunud selgitada.
Odav ja hea on võimatu kombinatsioon
Testitud säästuraadio omaduste nimekiri on ahvatlevalt pikk, aga reaalsusega on neist vähestel pistmist. Tragikoomiliseks kirsiks tordil on vale kasutusjuhend.
Kui heli kvaliteet tähtsust ei oma ja raadiost või Bluetoothiga ühendatud telefonist vaid jutusaateid kuulata, siis oleks vale öelda, et seda teha ei saa. Aga millega rõõmud – kui neid üldse saab nii nimetada – ka piirduvad.
