Renault on oma hübriidautode (lisaks tavahübriid-Cliole ka Capturi ja Megane´i pistikhübriidid) loomisel teinud tihedat koostööd oma F1-tiimiga. Mitmed elemendid nagu nt inverter ja juhtseade on elektriautolt Zoe, generaator pärineb aga Densolt – täpselt sama, mille leiab nt ka BMW i8-lt. Hübriidsüsteemi tõeliseks südameks on siiski jõuülekanne, mis on Renault´ enda algupära ja mille tehnikale on kokku võetud ei vähem ega rohkem kui 150 patenti.
Põhijõuallikaks on siingi vabalthingav 1,6liitrine bensiinimootor, mida toetavad kaks elektrimootorit. Suurem 36 kW jõuallikas aitab autot liikumisel, väike 15 kilovatine toimib pidurdamisel generaatorina ja bensiinimootori starterina. Süsteemi koguvõimsus on 140 hobujõudu.
Põhimõtteliselt on tegemist tavalise 4käigulise mehaanilise käigukastiga ja et ka elektrimootoril on oma kahekäiguline käigukast (see vahetab II käigule umbes 70 km/h kiiruse juures), selgub, et neid koos vabakäikudega kombineerides ulatub erinevate ülekandesuhete arv viieteistkümneni.
Kohalt lähevad hübriid-Renault´d alati elektri jõul ning ideaalis võiks Clio E-Tech linnaoludes tänu reeneratiivpidurdusele ja pidevale akude laadimisele kuni 80% linnasõitudest elektri jõul teha suutma. Ka saab auto nupuvajutusega elektrirežiimile panna – kui akus selleks muidugi voolu on.
Kui aga aku täituvus langeb alla 20%, liitub bensiinimootor ning see on siin selgesti nii tunda kui kuulda. Et lisaks sõitmisele tuleb nüüd ka akut laadida, on mootori pöörded tavapärasest kõrgemad ja vähemalt väiksematel kiirustel kipub see veidi häirima.
Sarnaselt elektriautodele saab Cliol reguleerida regeneratiivpidurduse taset ja kui D-asendis käitub Clio E-Tech gaasipedaali vabastades tavalise sõiduautona, siis B-asendis pidurdab tugevalt ning väikese harjutamise järel saab roolis praktiliselt piduripedaali puudutamata hakkama.
Sõltuvalt varustustasemest on hübriid-Clio hinnakäärid vahemikus 20 090-22 290 eurot.
