Suured ja võimsad põllumajandustraktorid, millel võrdse suurusega rattad või neli roomikut, suudavad tänu suurepärasele kaalujaotusele sikutada tõhusalt rohket veojõudu vajavaid haakemasinaid ja harida kiirelt suuri pindalasid. Selliseid hiiglaseid toodavad maailmas vähesed, Lääne-Euroopas on Saksamaa tuntud põllumajandusmasinate tootja Claas ainus.
Vaadates Claas Xerioni 12-seeriat põhjalikumalt, erineb see teistest suurtraktoritest tublisti ning võib nende ees mitmete lahenduste ja näitajatega uhkeldada. Claas Xerion 12.650 Terra Trac paistab silma ka aasta traktori tiitli pälvinute seas. Kuigi nominentide hulgas (tõsi küll, et väga harva) on tavatraktoritega varemgi konkureerinud mõni erilisem isend – nt roomikveermiku või nelja võrdse rattaga traktor – pole need tänaseni tiitlit saanud. Samuti ei olnud siiani seda tiitlit nii võimsal traktoril.
Xerionite ajalugu
Claas Xerioni traktorite ajalugu algus langes aega, kui traktorimaailma hakkasid ilmuma tänapäevased tehnoloogiad. I põlvkonna mudelid (250 ja 300 hj) jõudsid seeriatootmisse 1997. aastal. Tootmisele eelnes pikk töö, mis pakkus arendajatele palju väljakutseid. Üritati luua multifunktsionaalset traktorit, mis sobiks töötamiseks silokultuuride, teravilja- või suhkrupeetide koristamise moodulitega. Eeldati, et põllumehele on sellise traktori ja mooduli soetamine võrreldes iseliikuva kombaini/hekseldi ja traktoriga kasulikum.
Moodulitest paraku asja ei saanud, kuid omapärane traktor võeti Harsewinkeli tehases tootmisse. Tänu pööratavale kabiinile, astmevabale käigukastile, erinevatele nelja ratta roolimise võimalustele, suure kandevõimega täisraamile ning kabiini taga asuvale toetuspunktile nn luigekaelaga haagise tarbeks, oli Xerion teistest, st liigendraamiga suurtraktoritest tublisti erinev ja funktsionaalsem. Ehkki algul ei tahtnud müük vedu võtta, kasvas populaarsus järk-järgult ning viimasel ajal on aastatoodang kerkinud 400 lähedusse.
Täna koosneb Xerionite pere kahest grupist. Eelmises lõigus kirjeldatud traktoritest võimsusvahemikus 458-509 hj ning mullu tootmisse võetud 12-seeria traktoritest nimivõimsustega 578 ja 612 hj. Viimased on mõeldud eeskätt teraviljakasvatusse mullaharimiseks ning veotöödeks. Toodetakse rataste ja nelja roomikuga mudeleid. Pööratavat kabiini, eesmist rippseadet ja luigekaelaga haagise toetuspunkti neile ei pakuta, kuid jätkuvalt kasutatakse mitmeid väiksemate vendadega sarnaseid põhilahendusi nagu täisraam, nelikroolimine ja astmevaba käigukast. Et tegemist on uue seeriaga, leidub ka hulganisti värsket.
Suurem, ilusam ja mugavam
12-seeria Xerionid on väiksematest vendadest pikemad ning suurema tühikaaluga, telgede vahe ja täismass on samad. Nagu viimasel ajal traktoridisainis kombeks, jätab seeria uus nurgeline kujustus jõulise mulje ning radiaatorivõre kohal paiknevad tuled meenutavad silmi. Traktorinina allosas, gabariiditulede juures, sirutuvad kahele küljele panipaigad, milles tööriistad, suruõhuvoolik, määrdeprits, mitmesugused tarvikud ning kätepesuks vajalik.
Uus kabiin on tootja väitel traktoriklassi suurima ruumalaga. Pikkuse lisamisega ei koonerdatud ja juhi jalgadele tekitati tublisti ruumi, samuti on külgmist klaasipinda rohkem ning ukseava laiem. Välistest stiilimuutustest jäävad silma ümarad tuled ning katusepinda sobitatud asukohasignaali vastuvõtja.
Kütusepaak on paigutud kabiini taha silmatorkavale kohale. Kõikide tänaste Xerioni traktorite välimuse muudab teistest suurtraktoritest sümpaatsemaks, et mootori õhuvõtutoru ning heitgaaside summuti on vaateväljalt täiesti ära peidetud.
Traktori kabiin toetub uuele mehaanilisele neljapunktilisele vedrustusele. Kabiini sisemus pakub traktori välisilmega ühtivat värsket stiili ning kitsastele piilaritele sobib üldfoonist tumedam toon. Laes on põhjalikult uuendatud kliimaseadme, tulede, raadio, jne juhtpaneelide ning kõlarite ja kliimaseadme avade asetust ning kujustust. Juhi ümbruses leidub hulgaliselt mitmesuguseid panipaiku.
Varustus on klassile kohane. Mugavust pakuvad uued kõrgete seljatugedega, kangast või nahast kattega poolaktiiv-vedrustusega istmed, jalatoed, ajakohane helisüsteem ning veel paljud täna elementaarsed asjad. Vaatevälja saab suurendada eraldi kaameramonitori ning mootorikatte külgedesse integreeritud kaameratega. Tagumine kaamera, mille pilt kuvatakse traktori juhtmonitorile, on põhivarustuses.
Juhiistme multifunktsionaalne käetugi ühes omapärase multihoovaga on Claasi tavatraktoritelt ammusest tuttav.
Traktor õpetab ja õpib
Käetoega integreeritud 12-tolline puutetundlik juhtmonitor pakub lisaks traktori ja haakemasina seadete haldamisele ning tööparameetrite jälgimisele juhile mitmesuguseid nõuandeid.
Sisestades tööd ja mulda iseloomustavad andmed, kuvatakse juhile soovitused, kui palju lisaraskust traktori esiotsa külge või tagasilla kohale panna ning missugust rehvirõhku kasutada. Madalamal kiirusel on rataste/roomikute läbilibisemine suurem ja traktor peab raskem olema, suurema kiirusega töödel vajatakse vähem lisaraskuseid. Töö ajal jälgib süsteem mitmesuguste andmete abil, kuidas valitud kombinatsioon traktori veojõudu mõjutab ning üritab järgmisel korral paremat nõu anda.
Kuid lähtuda ei saa vaid efektiivsest veojõust. Et ennetada põllul liigset tallamist, on süsteemiga integreeritud mitmete riikide teadusasutuste koostööna loodud mullakihtide tihenemise imitatsioon. See arvutab tööd ja mulda iseloomustavate andmete põhjal eeldatava mullakihte mõjutava surve ning annab märku, kui muld võib kahjustuda ning tuleb leida sobivam rehvirõhk või lisaraskused.
Põllul töötades kuvatakse juhile, millised mootori koormamise piirid ning käigukasti seaded sobivad sealsete oludega kõige paremini, et saavutada üks eelseatud eesmärkidest – väike kütusekulu, või kui kui tööga on kiire, hoopis võimalikult suur kiirus. Kui põllu mõnes piirkonnas olud (pinnas, pinnamood) muutuvad, kuvatakse uued soovitused.
Lisaks võib juhtmonitor aidata traktori hüdraulika abil haakemasina, nt adra, õigesse tööasendisse seada.
Need funktsioonid aitavad juhil traktoriga kiiremini kohaneda ja tõhusamalt töötada. Ettevõtte tõhusust parandavad aga traktori kaugjälgimine, tööde dokumenteerimine, rikete teavitused ning täppispõllunduse kasutamine.
Täppispõllunduse ehk asukohapõhiste funktsioonide jaoks on eraldi juhtmonitor, mida saab vajadusel teistelgi Claasi masinatel kasutada. Funktsioonide hulka kuuluvad automaatne roolimine, haakemasina sektsioonide asukohapõhised automaatsed lülitused, tööülesandeks saadetud põllukaardil asukohapõhiste väetise- või külvinormide järgimine, täpne dokumenteerimine ja pidev kahepoolne andmevahetus ettevõtte haldustarkvaraga.
Mootor ja jõuülekanne
Xerioni 12-seeria tippmudelist 12.650 (nimivõimsus 612 hj / maksimaalne 653 hj) võimsamaid põllutraktoreid on maailmas vähe. Võrreldes lähedase võimsusega traktoritega, ületab Xerioni 12-seerial kasutatav 15,6-liitrine 6-silindriline Mercedes-Benzi mootor teisi oma töömahu ja pöördemomendiga ning võimsusnumbrid saavutatakse tublisti madalamatel pööretel.
Mootori teevad erinevatel koormustel efektiivseks kaks turbot. Neist esimene on tavaline ülerõhuklapiga, teine aga tänases traktorimaailmas eriline, rohkem veoautodelt tuntud lahendus. Nimelt kantakse teise turbo võlli pöördemoment läbi hüdrotrafo ja aeglustava ülekande mootori väntvõllile. Veel peab mainima, et mootoril on silmapaistvalt pikk 1000 h õlivahetuse intervall ning radiaatorit aitab puhtana hoida reverseeritav ventilaator.
Et madalate mootoripööretega saaks töötada suurt õlivoolu vajavate laiade pneumokülvikutega, pakutakse omas klassis suurima tootlikkusega hüdraulikapumpade komplekti (537 l/min).
Nelja roomiku või võrdsete ratastega traktorite seas on Xerion 12.650 kõige võimsam astmevaba käigukastiga traktor. Et jõuülekanne toimiks võimalikult efektiivselt, on ZF-i käigukastis 4 automaatselt vahetuvat mehaanilist kiirusgruppi. Astmevaba käigukast on mugav ning säästab tänu sujuvale kiirendamisele-aeglustamisele haakemasina detaile äkilistest koormustest. Olgu mainitud, et Xerionitel on kasutatud ainult astmevabasid käigukaste ja enamik suurtraktorite tootjad ei paku neid tänagi.
Euroopas vaid roomikutega
Võimsad suurtraktorid on väga rasked ning neli roomikut on nende kaalu hajutamisel levinud lahendus. 12-seeria Xerionite puhul ongi see Euroopa põllumehel ainus valik, kuna ratastega mudeleid siin ei turustata. Uus, ainulaadne kummiamortisaatoritega roomikkäiguosa on Claasi inseneride loodud. Sõltuvalt roomikute 762 või 915 mm laiusest on nende kontaktpind pinnasega 5,24 või 6,3 m² ning masina esmapilguna hiiglaslik kaal jaotub ruutsentimeetrite kohta küllaltki väikeseks.
Rääkides lühidalt ratastega mudelitest, on neil oma klassi suurim tippkiirus ning suurima kõrgusega (2,16 m) topeltrattad. Rehvi kõrgus suurendab kontaktpinda, mis parandab veojõudu ning vähendab tallamist.
Kuna rattad või roomikud järgivad roolides sama rada ning puudub sildadevaheline diferentsiaal, säilitab traktor mitmesugustes rasketes põlluoludes veojõu.
Kaasaegsed suurtraktorid Eestis
Aasta alguse seisuga oli Eesti transpordiametis arvel tosin Xerionit, enamik neist toodetud eelmisel kümnendil. Pole justkui suur arv, ent kaasaegseid liigendraamiga suurtraktoreid on arvel vaid veerandi võrra rohkem. Viimastest pooled ja enamasti just uuemad mudelid on nelja roomikuga ning mitmetel võimsus 600 hj ümbruses. Seega on väga tõenäoline, et ka mõni Xerioni 12-seeria mudel siinsetel põldudel tööd leiab. Leedus juba töötab.
Vt lisa maikuisest Tehnikamaailmast.