Kui mujal maailmas on alternatiivkütustele üleminek pikaaegsem protsess, siis Eestis on hakatud kliimaneutraalsele käitumisele ning sellest lähtuvalt ka alternatiivvariantidele kütuseturul mõtlema eriti just viimastel aastatel. Euroopa Liit plaanib aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsuse ning ühistransport on üks valdkond, kus võimalik selles osas oma panus anda.
Tallinn kui alternatiivkütuste meka
Kindlasti ei saa ühistranspordist rääkides üle ega ümber Tallinnast. „Keskkonnasõbralike ühissõidukite eelistajatele on Tallinnal häid uudiseid – TLT jätkab elektribusside testimist, et selgitada välja kõige paremad valikud, arvestades eesmärki muuta aastaks 2035 Tallinna ühistransport taastuvenergiapõhiseks ja elektrienergial sõitvaks,“ selgitab TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, sõidab 2021. aasta septembris iga päev liinidel juba kümme elektribussi. Samuti liigutakse rohelisema pealinna suunas, andes panuse heitgaaside vähendamisse ka uute keskkonnasõbralike biometaanil sõitvate busside näol ning vaid roheenergiat tarbivate trammide ja trollide kaudu.
Tänaseks on Tallinna jõudnud juba kõik 100 taastuvkütusel sõitvat bussi, mis on välja vahetanud senised kõige vanemad diiselbussid ning 2021. aastal juurde tuleb veel 100 bussi.
Keskkonnakaitsjate ja linnaplaneerijate hinnangul vähenevad ühistranspordi kasutamisel liiklusummikud ja üldine saastetase linnas. Uute gaasibusside soetamine ja biometaani terminalide rajamine on strateegiline eesmärk asendada aastaks 2025 kõik tänased diiselbussid keskkonnasõbraliku ja kaasaegse alternatiiviga. Ühtekokku vahetab TLT 2020-2021. aastal uute surugaasibusside vastu välja 200 kõige vanemat seni liinil olnud bussi.
„Sellega muudame ettevõtte bussipargi oluliselt kaasaegsemaks ja reisijasõbralikumaks. Uued bussid on erivajadusega linnaelanike vajadusi silmas pidades madalapõhjalised ning arvestatud sõitjate mugavuse ja turvalisusega,“ selgitab Boroditš, lisades, et kokku plaanitakse lähiaastatel soetada 350 gaasibussi.
TLT kuulutas 2020. aasta detsembris välja riigihanke veel 100 surugaasil töötava sisepõlemismootoriga M3-kategooria I klassi linnaliinibussi soetamiseks, optsiooniga osta vajadusel täiendavalt veel kokku kuni 50 samasugust sõidukit.
„Tegu on viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordis. Uute busside kasutuselevõtuga väheneb Tallinna ühistranspordi ökoloogiline jalajälg linnakeskkonnale ca 25 000 tonni võrra aastas. Gaasibusside kasutuselevõtuga näitab TLT suunda tervele transpordisektorile, julgustades teisi ettevõtteid astuma julgemaid samme keskkonnasõbralike sõidukite soetamiseks. Suurem nõudlus biometaanile käitab taastuvenergia tootmist ning muudab selle turul kättesaadavamaks ,“ lisab Boroditš.
Kuid ka elektribussidest ei saa tulevikku vaatavalt üle ega ümber. Pikemat perspektiivi silmas pidades on ettevõte alustanud esimeste pilootprojektidega elektribusside kasutamise kompetentsi tõstmiseks, et käia kaasas tehnoloogia arenguga ning olla valmis elektribusside kasutamiseks liinide teenindamiseks. Eesmärk on, et hiljemalt aastaks 2035 liiguvad kõik Tallinna ühistranspordi sõidukid elektri jõul.
TLT on juba testinud Tallinnas nii MANi, Solaris Urbino, Yutongi kui Mercedes-Benz eCitaro elektribusse. Kuna erinevate tootjate elektribusse, mil kõigil olnud oma lisaväärtused, on testitud eri aastaaegadel, aitab just sel aastal käivitatav mitmeaastane pilootprojekt teha kindlaks need kriteeriumid, mille põhjal edaspidi liine teenindavaid elektribusse hankida.
„Seni lühiajaliselt testitud elektribussid on kõik näidanud enda sobivust Tallinna oludesse ja kinnitanud, et elektribussid on efektiivsed, töökindlad ning 3-4 korda madalama kilomeetri hinnaga kui diislikütusel sõitvad bussid. 2021. aasta pilootprojekti raames saame teha juba põhjalikumaid analüüse, kuidas aastaajad ja temperatuuri muutused pikaajaliselt pealinnas liinivedude teostavaid elektribusse mõjutavad. Samuti, millised kriteeriumid on liiniveol elektribussi puhul kõige olulisemad,“ lisab TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Tartu ja Pärnu – gaasibusside tuules
Ka Pärnu ja Tartu on tänaseks läinud üle gaasibussidele ning annavad omalt poolt panuse keskkonnasõbralikuma ühistranspordi heaks.
Üle Eesti on ühisveonduses astutud suur samm edasi just gaasibusside valdkonnas: näiteks Tartu linnaliinibussid ning Pärnu linnaliini- ja linnalähedaste liinide bussid, samuti Saaremaa ja Võru ühissõidukid, on juba mõnda aega kasutanud valdavalt biometaani sertifikaadiga kütust.
Tartu linnavalitsuse projektijuht Jaanus Tamm selgitab, et biometaaniga sõitvate busside kasutuselevõtt on 10 aastat kestnud jõupingutuste tulemus ja suur samm süsinikuneutraalsuse poole. Tartu on Euroopas omasuuruste linnade seas üks väheseid, kus ühistransport on täiesti süsinikuvaba.
Ka Pärnus on rohegaasibussid sõitnud juba paar aastat. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk kinnitab, et Pärnu linnaliinibussides võeti rohegaas kasutusele 2018. aasta 1. mail ning linnalähibussides 2019. aasta 1. novembril. „Olla esimene on nii suur vastutus kui ka au. Otsus tuli kergelt ja seda tänu Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahalisele toele,“ selgitab ta.
Andrus Kärpuk lisab, et Pärnule on rohegaasi kasutuselevõtt olnud maine küsimus, sest kuurort algab loodushoiust ja rohelisest mõtteviisist. Teiseks on tegemist põneva uuendusega, mis tekitab uhkust kohalikus inimeses ja uudishimu turistides. „Kolmandaks, kes ja millal peaks täitma Euroopa Liidu taastuvenergia transpordieesmärki, kui me ise seda ei tee. Neljandaks suurendavad loodushoidlikud ja uuenduslikud lahendused ühistranspordi populaarsust, mis on vajalik samm transpordilahenduste säästlikumaks muutmisel. Meie senine kogemus on näidanud, et oleme õigel teel,“ loetleb Kärpuk.
Bussitootjad on muudatusteks valmis
Kuigi Eesti on väike, on ka siinsete edasimüüjate valikus mitmeid alternatiivkütusel busside lahendusi. Ja tegelikult on ka Euroopa siinsamas, kust uusi tuuli selles valdkonnas pidevalt liikumas.
Scania
Scania Balticsi busside toote- ja müügijuht Ragnar Jürgens kinnitab, et jätkusuutlike ja innovaatiliste liikumislahenduste pakkumiseks on Irizari kontsern kaasanud oma tehnoloogiate hulka ka Scania poolt pakutava surumaagaasi (CNG) ja veeldatud maagaasi (LNG) lahendused.
Vastavalt sellele laiendab kontsern oma tõhusate ja jätkusuutlike toodete ning tehnoloogiliste lahenduste valikut ja muutub kaubamärgiks, mis hõlmab kõiki praegu turul olevaid tehnoloogiaid. „Alates integreeritud ja tavapärastest bussidest koos Euro 6D diislikütuse, HVO, B100 sisepõlemismootori ning maagaasi või biogaasiga bussideni ja 100% elektrisõidukiteni, sealhulgas hübriidtehnoloogiaga I ja II klassi mudeliteni linna- ja linnadevaheliste liinide jaoks,“ loetleb Ragnar Jürgens.
Uue tehnoloogiaga bussid vähendavad CO2 heitmeid 20–25%, NOx heitmeid kuni 60% ja tahkete osakeste heitmekoguseid üle 98%. Lisaks on nende mootoritel parem efektiivsus, väiksem vibratsiooni- ja müratase. „Rääkides opereerimisest, võib hinnanguliselt jõuda kuni 20% kütuse- ja hoolduse kogukulude vähenemiseni, suur sääst tekib eelkõige just gaasi- ja diislikulude erinevusest. Hoolduskulud jäävad tavapärase diiselsõidukiga sarnasesse hinnaklassi,“ lisab Jürgens.
Jürgensi sõnul ei tähenda kokkuhoid keskkonna- ja opereerimiskulude osas ei juhitavuses, vastupidavuses ega jõudluses vähimaidki kompromisse. „Scania ehitas gaasimootorid juba ennast tõestanud diiselmootoriploki peale ning enamik mootorikomponente on diisel-analoogiga samad. Scania 9liitrised gaasijõuajamid on 280 ja 340 hobujõulised ning arendavad vastavalt 1350 Nm ja 1600 Nm pöördemomenti ehk siis jõudlus ja juhitavus jäävad diiselmootoritega sarnasteks,“ lisab ta. Sõidukite läbisõit on CNG-kütusega kuni 500 km ja LNG-kütusega kaks korda pikem.
Gaasisõidukite valikus on Irizar i4 ja Irizar i3 12–15 meetrised mudelid CNG-versioonis ning Irizar i4, Irizar i6 ja Irizar i6S 12–15 meetrised mudelid LNG-versioonis. Kõigil mudelitel on Scania veermik. Esimene gaasitehnoloogiaga varustatud sõiduk on Irizar i4 II klassi mudel, mitmekülgne buss suurlinna, lähiliinidele, kooli- või äritranspordiks.
12,92 m pikkuse Irizar i4 mitmekülgseid omadusi täiendab praeguste mootoritehnoloogiate valik. „Umbes 750 kg kogukaaluga sisaldab see 4 pikisuunalist IV-tüüpi silindrikujulist CNG-mahutit kogumahuga 1260 dm3 ja ligikaudse gaasimahuga 240 kg. Sõltuvalt operaatori vajadustest võib sellele läbisõiduulatuse suurendamiseks paigaldada veel täiendava paagi. Samuti on buss varustatud täitepaneeliga, millel on kaks gaasiväljundit ja manomeeter. Mahutite integreerimine säilitab sõiduki esteetika ja aerodünaamika ning tähendab, et see suudab opereerida samamoodi nagu sarnane diiselmootoriga sõiduk,“ selgitab Jürgens, lisades, et sõidukid on varustatud sama kliimaseadmega, mis kasutusel ka diiselmootoriga sõidukites. Ka salongi kõrgus, sisemine mütsiriiul ja pakiruumi maht on samad mis diiselversioonil.
Ka juhtimismugavuse peale on mõeldud. „Juhil on kõigi ohutusprotokollide tagamiseks gaasisüsteemi juhtimise ekraan. Seda kasutatakse lekete tuvastamiseks ja automaatse tulekustutussüsteemi käivitamiseks. Kuigi i4 uut põlvkonda esitleti alles 2019. aasta oktoobris rahvusvahelisel Busworldi messil, on esimesed tellimused juba tootmises,“ on Ragnar Jürgensi sõnul tegemist innovaatiliste mudelitega.
MAN
MANi valikust leiab elektribussi Lion’s City E, mis võimaldab ühe laadimisega 200-270 km sõiduulatust – äsja lõpetas see buss kuuajase testiperioodi Tallinnas. City E-d kohtab erinevates versioonides. 12 m pikas soolobussis (12C) on kuni 88 reisijakohta (25 iste- ning 63 seisukohta), elektrimootori võimsus on 160–240 kW, akude mahutavus 480 kWh. 18 m liigendbussi (18C) mahub 120 reisijat (43 iste- ja 77 seisukohta) ning selle elektrimootorite võimsus on 267–400 kW ja akude mahutavus 640 kWh. CCS-standardikohane laadimine võimaldab kuni 150 kW kiirlaadimisvõimsust.
„Uues MAN Lion’s Citys on väga palju tehnilist innovatsiooni, uus bussiseeria on pärjatud 2020 IF Gold Award tiitliga ning ta on ka Automotive Brand Contest 2020 võitja,“ selgitab MANi ametliku edasimüüja Eestis Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel. Tema sõnul on mudeli näol tegemist perfektse kaaslasega linnaliikluses – silma jääb mudel oma innovatiivse tehnoloogia, modernse disaini ja sõidumugavusega.
Kuid ka gaasibusside valdkonnas on MAN-il uudiseid. Uus Lion’s City G CNG-kütusel ringi vurav buss on nüüd veel puhtam ja loodussõbralikum. 12 m soolobussis on reisijakohti kuni 90 ning 18 m liigendbussis kuni 150, 18,75 m liigendbussis aga isegi kuni 165.
„Uus E18 CNG-mootor tõestab end suurenenud pöördemomendiga, väiksema töömahuga ning on kombineeritav ka hübriidajamiga. Samuti on bussil tänu uuele 9,5 liitrisele E18-mootorile kuni 28% madalam kütusekulu,“ loetleb Andres Mängel.
Elektrimootorid laienevad ka väiksematele bussidele. VW e-Crafteri (vt TM 11/2019) sõsarmudel MAN eTGE on nii 3,5 tonnise täismassiga elektrikaubikuna kui M1-kategooria 8kohalise minibussina juba täna tarnitav. Ühe laadimisega suudavad need sõita ca 150km, mis on linnaliikluse jaotusvedudele, kulleritele või bussifirmadele täiesti arvestatav läbisõit. Jõuallikaks on 100 kW sünkroonelektrimootor, pöördemomendiga 290 Nm. Kaubikute kandevõime jääb 1000 kg juurde, pakkudes 11m3 kaubaruumi mahtu.
