Tark mees randmel
Ilkka ja Samuli Herttua
Nutikell on põhimõtteliselt nutitelefoni väike koopia, kus kõik asjad peab saama aetud pisikesel, tavaliselt ümmargusel ekraanil. | Arto Wiikari

Uusimad nutikellad on saanud juurde hulga omadusi, mis teevad need veelgi targemaks. Õnneks on lisandunud ka veel üks vajalik omadus, mis need seadmed juba päris mugavalt kasutatavaks teeb – aku kestab kauem kui ühe päeva. Ning mõned toimivad ka iseseisvalt, ilma nutitelefoni abita. Kas nüüd ongi käes nutikellade läbimurde aeg?

Nutikellad on juba aastaid üritanud turule murda, kuid suurt populaarsust pole siiamaani saavutanud. Tootjad küll loodavad endiselt, et ehk tuleb selles valdkonnas suur buum ja kõik hakkavad ostma, kuid praegu tundub, et asi jääb pigem vaikse evolutsiooni kui revolutsiooni piiresse.

Praeguseni on olnud nende seadmete kaheks põhiliseks puuduseks aku lühike tööaeg – tavaliselt vaid üks päev – ning sõltuvus nutitelefonist. Ilma telefoniühenduseta polnud nutikellad enamasti midagi muud kui tavalised elektroonilise tablooga randmekellad.

Samsungi uue mudeliga saab aga nüüd Eestis esimest korda kasutada ka eSIM-i ehk elektroonilist SIM-kaarti, mille vormistamiseks ei pea enam operaatori esindusest füüsiliselt SIM-kaarti võtma. Kõik saab ära korraldada elektrooniliselt ning esimesena Eestis pakub seda teenust Telia.

Selle abil saab nutikell iseseisvalt, ilma mobiili abita ühenduda mobiilivõrku ja töötada seal nagu tavaline telefon, kasutades andmesidet ja tehes kõnesid. Ehkki ka Apple Watchil on olemas eSIM-i tugi, pole Eestis veel neid mudeleid müügil.

Võrdluse kolmas uus mudel on Huaweilt, mis pakub pigem võimsa aktiivsusmonitori või spordikella võimalusi, mitte niivõrd nutikella funktsioone.

 

Mugav kasutamine on tõeline väljakutse

Nutikell on põhimõtteliselt nutitelefoni väike koopia, kus kõik asjad peab saama aetud pisikesel, tavaliselt ümmargusel ekraanil.

Kellal ja mobiilil on tavaliselt üsna sarnased omadused ja suures osas on ka äpid või kellarakendused sarnased. Nutika kella funktsioone tuleb kasutada väikesel puutetundlikul ekraanil või mõne lisanupu abiga. Füüsilised nupud tavaliselt ei paku enamat kui paari lisafunktsiooni kasutamise hõlbustamiseks. Kõik teised funktsioonid viiakse ekraanile erinevatesse ekraanimenüüdesse. Kuna ekraan on väike, mahub korraga ühele pildile vähe asju ja lisavõimalusi tuleb otsida ekraanimenüüsid erinevates suundades sõrmega viibates. Samsungil on veel lisaks mugav rõngas, mida pöörates saab menüüdes liikuda.

Nutikas käekell võib välimuselt näida nagu klassikaline sihverplaadi ja osutitega kell või kaasaegne digitaalne kell. Muidugi saab ka ise valida, millist sihverplaati kasutada – kas osutitega või numbrilist. Võib lausa ühe päeva jooksul kella välimust tundmatuseni muuta: spordikellast trenni ajal luksuslikuks kronomeetriks õhtul välja minnes.

Kella rakenduste valik sõltub platvormist, st kella sees olevast operatsioonisüsteemist. Nagu mobiiltelefonis, nii on ka nutikellas operatsioonisüsteem, mille jaoks on oma äpid.

Praegu on kõige enam „kellaäppe“ Apple’i watchOS-i platvormile, Samsungi platvormile Tizen juba tunduvalt vähem ja võrdluses olevale kolmandale kellale polegi Huawei LiteOS-platvormil lisaks allalaetavaid rakendusi, tuleb leppida sellega, mis on.

Kõigis kellades on olemas meeldetuletuste funktsioonid ja spordirakendused. Erinevad platvormid seavad ka erinevaid piiranguid nutikellade kasutamiseks koos nutitelefonidega. Nii näiteks Apple Watch Series 4 sobib kokku vaid Apple’i telefonidega alates iPhone 5s-ist (ja uuemad). Huawei Watch GT ja Samsung Galaxy Watch toimivad uuemate Android-telefonidega ja ka iPhone’iga.

                     

Pulsimõõtmine on läinud täpsemaks

Kui varem võis kellaga pulsimõõtmise tulemustes kahelda, eriti sporti tehes, kus näidud muutusid suuremas ulatuses ja kiiresti, siis nüüd on uued kellad saanud juurde terve rea tehnoloogilisi täiustusi, et pulssi igal ajahetkel õigesti mõõta. Tarkade anduritega saab mõõta lisaks pulsisagedusele ka päeva jooksul tehtud samme, liiga palju istuvad kasutajad saavad ka meeldetuletusi, et nüüd on vaja liikuma hakata. Nutikell raporteerib nii päeva kui nädala aktiivsusest, lisaks aitab navigeerida, näidates kaarti, kuvab ilmateadet, määrab GPS-i, Glonassi või Galileo abiga täpselt asukohta. Samsung Galaxy näiteks oskab ka mobiilikõnesid teha nutitelefoni abita. Apple Watch ja Huawei teevad telefonikõnesid nutitelefoni kaudu, lubades kella vahendusel rääkida. Apple’i ja Samsungi kellad võivad mängida muusikat isegi sörkimise ajal. Kõiki kellasid saab aga kasutada telefoni muusikapleieri juhtimiseks.

Võrdluskatsete ajal ei leitud kellades olulisi erinevusi sammude või südame löögisageduse mõõtmisel. Seadmete mõõtmistäpsus on võrreldes eelmiste versioonidega paranenud.

 

Hääljuhtimine oleks lahendus

Nutika seadme juhtimine randmelt on kui kitsal pinnal navigeerimine, mis pole väga mugav. Kella funktsioonide kasutamist hõlbustaks näiteks žestidega juhtimine. Kui ekraan on pime, saaks sõnumi või uudiste pealkirju lugeda vaid käe tõstmisega. Võib proovida ka kõne alustamist Apple’i Siri ja Samsungi Bixby abiga, aga eriti just Bixby virtuaalassistendi usaldusväärsus on käsklustest arusaamisel halb. E-post ja tekstisõnumid on arukate kellade jaoks samuti piiratud kasutusmugavuse ja võimalustega, sest vähene teksti hulk ekraanil teeb keeruliseks pikema kirja lugemise. Sõnumitele vastamine on ainult kella abil samuti üsna keeruline, ikka tuleb võtta selleks pigem taskust telefon.

Lühikest aku tööaega võib pidada nutikellade suurimaks kitsaskohaks. Tavaliselt kestavad kellad mõni päev kuni nädal, aga näiteks pulsimõõtja pidev kasutamine ja ekraani sagedane vaatamine sööb akut kiiresti. Huawei käekell on aga erand, kuna sarnaneb pigem aktiivsusmonitorile või spordikellale kui täisvõimsusega nutikellale – sellel mudelil õnnestus tööajaks välja venitada nädal kuni kaks.

 

Selle võrdluse nutikellad on juba enamat kui telefoni väheste võimalustega lisaseadmed, kuid ei tee endiselt midagi sellist, mida ei oleks telefonis lihtsam teha. Vaata pikemalt aprilli Tehnikamaailmast

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid