Reidi tee ehitaja, Verston Ehituse tegevjuhi Veiko Veskimäe sõnul iseloomustab Reidi tee projekti innovaatilisus, mille üheks heaks näiteks on ka Eesti esimese plastiktee katselõigu rajamine: „Plastikjäätmete kuhjumine keskkonda on probleem, mille lahendamisega tegeleb täna suuremal või vähemal määral terve maailm. Plastikjäätmete kasutamine teedeehituses on väga nutikas lahendus, sest nii mittelagunevat plastikut kui ka asfaltsegus olulist komponenti bituumenit toodetakse samast toorainest – naftast.“
Uudse tehnoloogia on välja töötanud Šoti firma MacRebur, kelle tehases töödeldakse plastikjäätmed spetsiaalse tehnoloogia abil ümber graanuliteks, mille lisamine võimaldab vähendada kasutatava bituumeni kogust asfaldis. Plastikjäätmetest graanulid sulatatakse asfaltsegu sisse piisavalt kõrgel temperatuuril, mille juures plastik seguneb ühtlaselt ning kahjulikke mikroplastkiude ei teki - peale asfaldi kasutusea lõppu saab teematerjali ümber töödelda ja teedeehituses uuesti kasutada.
Veskimäe sõnul on korduvad testid kinnitanud, et plastikgraanulite kasutamine asfaldisegudes aitab parandada teekatte kvaliteeti. „Mujal maailmas on sama tehnoloogiaga rajatud teed saanud juba palju positiivset tagasisidet ja võimalus seda nüüd esmakordselt ka Eestis rakendada on meile põnev väljakutse. Loodame, et siin leidub edaspidi üha rohkem kliente nii era- kui avalikus sektoris, kes soovivad rajatavate teede ja platside ehitamisel ka plastikjäätmete probleemi lahendamisele kaasa aidata,“ lisas Veskimäe.
Plastikteelõigu paigaldamist vaatama tulnud MacReburi kaasasutaja Gordon Reid loodab, et äsja valminud teelõik annab hea võimaluse tehnoloogiat siinsetes tingimustes katsetada ning on esimene samm ettevõtte tehase avamiseks Eestis. “Usume, et siinses kliimas, kus niiskust on palju ning temperatuur võib kõikuda +30 kraadist suvel kuni lausa -30 kraadini talvel, tulevad meie tehnoloogia head omadused eriti hästi esile. Plastikut sisaldav asfalt on paindlikum ning talub paremini ilmastikumuutustest tingitud kahanemist ja paisumist, mis vähendab pragude ja löökaukude teket. Järgmise sammuna loodame siia rajada ka esimese plastikasfaldiga maanteelõigu ning tulevikus näeme Eestit hea asukohana uue tehase avamiseks, mis varustaks kohalikest plastikjäätmetest toodetud graanulitega asfalditootjaid nii Balti riikides kui ka Põhjamaades,“ selgitas Reid.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann tunnistab, et ehitaja poolt välja pakutud plastikjäätmete kasutamisel põhinev asfaldi tootmise tehnoloogia tekitas algselt palju küsimusi. Ühiste arutelude tulemusel said need küsimused vastused ning testlõigu eesmärk ongi praktikas ära proovida, kuidas tehnoloogia meie tingimustes töötab. „Tallinna linn on äsja esitanud taotluse kandideerimaks Euroopa rohelise pealinna tiitlile, mille eesmärgiks on tunnustada pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks. Kui kohalikke plastikjäätmeid on teedeehituseks võimalik ümber töödelda ja tee kvaliteet meie kliimasse sobib, siis on see võimalus, mida linn tulevikus võiks laiemalt kasutada,“ lisas Valdmann.
Huvitavad faktid:
- Ühe kilomeetri pikkuse teelõigu katmiseks MacReburi graanuleid sisaldava asfaltseguga kasutatakse ära plastikjäätmeid, mille kaal on samaväärne 684 000 plastikpudeli või 1,8 miljoni ühekordse plastikkilekotiga.
- 75 meetri pikkuse ja 3 meetri laiuse kõnniteelõigu asfalteerimisel Narva mnt-l kasutati 65 kg plastikgraanuleid, mille kaal on samaväärne ligikaudu 5000 plastikpudeli või 13 000 ühekordse plastikkilekoti kaaluga.
