Aktiivsusmonitoride ja nutikellade roll isikliku tagantutsitajana on viimastel aastatel kasvanud. Uurimused aga väidavad, et inimeste keskmine aktiivsustase on hoopis vähenenud. Osaliselt võib selles süüdistada istuva töö ja liikumisviisi osakaalu kasvu, aga teiselt poolt tähendab suurem huvi aktiivsusmonitoride vastu soovi oma vaba-aja aktiivsust paremini kaardistada.
Üks treeningu tõhusust märkiv näitaja on pulsisagedus. Selle jälgimiseks pole enam vaja kalleid spordikelli, sobivad ka tunduvalt soodsamad käevõrud.
Võtsime võrdlusesse neli uut ja alla 100 euro maksvat randmevõru mudelit, mille funktsioonide seas on ka pulsi mõõtmine. Proovisime neid kasutada nii sise- kui välitreeningutel, kalorite kulutamise ja une efektiivsuse mõõtmisel.
Kõik algab andmetest
Keha toimimist monitooriv seade peaks koguma infot nii treeningu kui treeningust taastumise kohta – soovitavalt lihtsalt ja võimalikult vähe segavalt. Pisem randmevõru on ka käe ümber märkamatum ja mugavam kui suuremõõduline spordikell.
Moderne randmevõru mõõdab tavaliselt pulssi, kalorite kulutust, sammude hulka, läbitud vahemaid ja une kvaliteeti.
Liikumisandur registreerib vähimadki muutused ning arvutab nende baasil välja sammude hulga, millest omakorda saab tuletada nii kulutatud kalorid kui läbitud vahemaa. Andmete õigsuse huvides tuleb sisestada loomulikult võimalikult täpsed andmed kasutajaprofiili – mees või naine, vanus, pikkus ja kaal. Keskmise sammu pikkuse saab arvutada nende andmete põhjal.
Seadmed arvestavad üldiselt liikumisele kulutatud kaloraaži teistest tegevustest eraldi, aga nii mõnegi seadme puhul liidetakse see puhkeasendi energiakuluga. Enamasti kipub liikumisanduri poolt näidatav summaarne energiakulu jääma tunduvalt väiksemaks tegelikust, kui puhkerežiimile lisatakse vaid sammude põhjal välja arvutatud liikumise energiakulu. Uuringute väitel on istuvas asendis töötamisel päevase energiakulu osakaal umbes 60 protsenti. Toidu seedimisele kulub umbes 10, liigutustele 3–10 ja füüsilisele aktiivsusele 30 protsenti.
Äpid annavad rohkem infot
Just äpid ja algoritmid on need, mis äratavad randmevõrud päriselt ellu. Hea ja informatiivne äpp tõlgendab infot lihtsalt ja arusaadavalt, annab konstruktiivset tagasisidet ja nõuandeid füüsilise aktiivsuse kohta ja soovitab puhkerežiimi pikkust.
Lisaks võib äpp olla ka personaaltreeneri rollis, rääkimata une- ja puhkerežiimi monitoorimisest.
Selged graafikud erinevate andmetega aitavad oma elu ja tegemisi kenasti korrastada. Saab ka seada personaalseid eesmärke, mille täitmist randmevõru kontrollib ja meelde tuletab.
Täpsema tulemuse huvides tuleks äpist enne treeningut valida selle liik – muidu hinnatakse tegevust vaid sammude põhjal ning see ei pruugi anda õiget tulemust.
Võrdluse seadmetest oskavad Samsung ja Fitbit automaatselt aru saada, millal algab ja lõpeb aktiivsem tegevus. Samsung pakub laia valikut erinevatest liikumisviisidest, mis tuleb käsitsi valida.
Kui äpid ühilduvad erinevate mõõteseadmetega, saab ka andmeid vastavalt summeerida ja analüüsida. Võimalus on lisada ka toitumisteave, mis aitab energiabilanssi paremini kontrolli alla hoida.
Randmevõrude funktsioonide seas on nutikelladest tuttavad mobiiliteavitused ning mõnel seadmel ka sisseehitatud GPS. Enamik soodsamatest võrudest kasutavad siiski mobiili GPS-vastuvõtjat.
Peab vastu kaua
Tillukeste ja kergete võrude tööaeg ühe laadimisega on veninud päevadest nädalateks, mõnelgi juhul lausa kuu pikkuseks. See aga eeldab, et akut-kulutavaid funktsioone kasutatakse lühiajaliselt. Aku vastupidavuse eest hoolitsev automaatika lülitab kiirelt välja ka võrude ekraanid – kohati isegi liiga nobedalt.
Ekraani saab aktiveerida seda puudutades või kätt raputades. Enamikul seadmetel on puuteekraan ja piisab sellele koputamisest. Külgmisi nuppe enamasti pole, erandiks Fitbit, millel leidub üks nupp.
Mõõtmisviive segab
Soodsad aktiivsusmonitorid toimivad sammumõõdikutena küllalt täpselt. Samsung ja Xiaomi koguvad sammuinfot veidi täpsemini lühikese, selge ja kergeloomulise igapäevase liikumise puhul. Aktiivsuse lisandudes ja intensiivsuse kasvades erinevused seadmete tulemustes mingil määral tasanduvad, aga päeva lõpuks on Fitbit registreerinud vähemalt 100 sammu teistest rohkem.
Fitbiti pulsimõõdik on täpne ja jälgib südame löögisagedust kõige väiksema viivitusega – milleks on umbes 15 sekundit. Xiaomi pulsimõõt on puhkerežiimis samuti küllalt täpne, aga koormuse ajal on näit hüplik ning õiges tulemuses on raske olla kindel.
Suurim miinus aktiivsusvõrude puhul on nende ajaline mõõteviive, mis võib ulatuda rohkem kui poole minutini. Xiaomi, Samsung ja Huawei värskendavad andmeid iga 20 sekundi järel.
Liiga tõsiselt ei tasu äpi antud soovitusi võtta. Näiteks Huawei käsib peale pooletunnist aktiivsemat jalutuskäiku taastumiseks lamada kauem kui ööpäeva – olgugi et pulss püsis jalutamise ajal suhteliselt tagasihoidlikuna. Raske saalitreeningu järel ei saa seade samas aru, et vahepeal võiks ka puhata.
Nõuannete ebamäärasus ei ole ainult soodsa hinnaga randmevõrude probleem. Tasub meenutada, et otsuseid oma aktiivsuse osas teeb ikka igaüks ise ning võru roll on olla vaid abistajaks nende otsuste tegemisel.
Tervikuna pakkusid kõige rohkem Huawei ja Fitbit – kui arvestada kasutusmugavust, äpi funktsionaalsust ja pulsimõõdiku täpsust. Samsung ja Xiaomi täidavad oma rolli igapäevase aktiivsuse monitoorimisel, aga näiteks une jälgimiseks ei saa neid küll soovitada.
Kokkuvõtted leiad augusti Tehnikamaailmast.
