Uuringu tegid Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased Taavi Libliku juhtimisel koostöös Soome ja Läti kolleegidega.
Taavi Liblik sõnas: „Mitmete asjaolude kokku langemise tõttu on Läänemere keskosas üle 100 meetri sügavusel hapniku defitsiit enneolematult suur. Süvakihis on tekkinud kõrge väävelvesiniku sisaldusega veemass, milles hapniku puudujääk ulatub juba 2.5 106 t.“
Suure hapnikupuuduse põhjuseid on mitmeid. Hapniku vertikaalne segunemine süvakihti on väga piiratud, sest Läänemeri vesi on kihistunud: soolsuse järsk muutus ehk halokliin toimib justkui „kaanena“, mis takistab pinnakihi hapnikul allapoole jõudmast. Viimastel aastatel on soolsuse hüppekiht olnud eriti tugev, mistõttu süvavesi jääb isoleerituks. Samal ajal on talvine segunemisperiood lühenenud, sest mere ülemine kiht püsib kauem soe.
Hapnikupuudust süvendavad ka teised tegurid. Põhjamerest pole Läänemerre tulnud piisavalt hapnikurikast vett, mis muidu aitaks sügavaid kihte korraks „läbi ventileerida“. Süvavesi on muutunud soojemaks, ja soe vesi mahutab vähem hapnikku. Lisaks suurendab soojus orgaanilise aine lagunemist, mis omakorda kasutab hapnikku. Kõik see toimub ajal, mil inimtekkelised toitained – näiteks põllumajandusest – põhjustavad veelgi suuremat orgaanilise aine hulka, mis vajub põhja ja kulutab süvavee hapnikuvarusid.
Küsimus on, kas olukord võiks paraneda? Teadlaste hinnangul mitte kiiresti. Läänemeri sõltub Põhjamere tugevatest sissevooludest, mis toovad süvakihtidesse värsket vett ja hapnikku. Süvakihis on juba kogunenud ulatuslik hapnikuvõlg ning ka väga suur sissevool ei suudaks tõenäoliselt seda puudujääki täielikult neutraliseerida. Jätkub ka kliimasoojenemine, mis takistab olukorra paranemist. Samas on võimalik olukorda pikaajaliselt parandada, kui Läänemeremaad jätkavad järjekindlalt reostuse ja toitainete sissekande vähendamist.
Uuring põhineb ulatuslikel seireandmetel ja ekspeditsioonidel Eesti uurimislaevaga Salme ning Soome laevaga Aranda. Mõõdeti hapnikku, temperatuuri, soolsust ja toitaineid ning uuriti vee kihistumist. Tulemused näitavad, et 2024. aastaks oli hapnikupuudus süvavees enam kui kahekordistunud võrreldes 2014. aastaga ning samal ajal kasvasid süvakihi temperatuur ning ammooniumi, väävelvesiniku ja fosfaatide sisaldus.
