Kombain muutub üha iseseisvamaks

Ain Alvela
30.07.2019
Case IH Axial-Flow 9240 on nii suur ja raske kombain, et vajab roomikuid. Konkreetsel mudelil on roomikud varustatud veel eraldi vedrustusega. | Case IH

Elame tehnoloogilise innovatsiooni ajastul ja kui autod ning telekommunikatsioon kõrvale jätta, siis igapäevaelus väljendub see väga tähelepanuväärselt põllumajanduses kasutatava tehnika, sh teraviljakombainide arengus.

Insenerid on valdavalt ühte meelt – otseselt juhi sekkumiseta põllul vilja koristav kombain pole enam mägede taga. Prototüübid on valmis ning laborites ja katsepolügoonidel kihab agar tegevus. Kombaini puhul näib juhita toimetulek olevat eriti lihtne, sest töö käib piiratud territooriumil, mida on suhteliselt lihtne väliste segajate eest piirata, kusjuures laias laastus on teraviljakombaini töö üheülbaline, mida saab juba praegu suures osas ette programmeerida. Ja nii ongi põhimõtteliselt reaalne lasta kombain viljapõldu – just nagu robotmuruniiduk (mis ju ka kõigest paarkümmend aastat tagasi oli ulmevaldkonda kuuluv riistapuu).

Teine valdkond, kus arengud toimuvad kiiresti ja paljuski ka aja ja keskkonnakaitsenõuete karmistumise sunnil, on kütused, kuigi selles osas on teenäitajaiks pigem põllumajandustraktorid. Vahepeal suure innuga arendatud-katsetatud biodiisli teema on soiku jäänud ennekõike selle tootmise ebaefektiivuse tõttu. Pole suuremat tolku kasvatada õlitaimi, toota biokütust ja siis seda kasutada nendesamade õlitaimede kasvatamise korraldamiseks. Pigem võib mõningast edu loota bioetanooli, aga kindlasti biometaani tungimisest traktorimootorites kasutatavate kütuste sekka.

Aga juba aastaid tagasi arendas New Holland välja kütuseelemendil töötava traktori, mitmed tootjad proovivad fossiilsete kütuste vähemat kasutamist erinevate hübriidajamitega, ka elektrimootoriga põllumajandusmasinad pole absoluutselt võimatud. Üks on selge – areng toimub ühest küljest kindlalt CO2 emissiooni vähendamise nimel mitte ainult teedel ja tänavatel, õhus ja maal, vaid ka põldudel. Ning teisalt selle nimel, et masin ilma inimese otsese sekkumiseta põllul n-ö omapäi hakkama saaks.

Kusjuures juba saabki. Traktori või kombaini enda GPS-juhtimist ja haakeseadmete ISOBUS-süsteemi rakendades teeb tehnika põllul vähem ülekatteid, sõidab optimaalseimal trajektooril, hoiab kokku kütust, säästab nii seemet, väetist kui taimekaitsevahendit, tallab vähem põllupinda jne. Tänapäevaste seadmetega varustatud kombain valib ise kiiruse vastavalt teraviljakaole ja mootori koormatusele. Automaatroolimine ja kaartide tegemine toimub GPS-i vahendusel. Tasuta variant annab täpsuse +/- 23 cm, tasuline +/- 2 cm.

Loe lisa augusti Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid