Nagu see automaailmas sageli on, kipub iga järgmine mudel enamasti oma eelkäijast ikka suurem olema ja nii kannatab ka pisi-Mercedes nüüdseks oma ruumikuselt välja võrdluse mitte väga kauge mineviku C-klassiga. Kahe aastakümnega on A-klass liikunud oma esialgsest kontseptsioonist nii kaugele kui vähegi saab ning kunagisest alla 4 m pikkusest “pisipunnist”, mis tegi tollal ajalugu ümberminekuga kurikuulsal „põdratestil“, on nüüdseks saanud soliidne, ligi 4,5 m pikkune premium-luukpära.
Hiiglasliku MB hõbetähega esiots annab juba kaugelt teada, millega tegu on ning uus A-klass on hetkega identifitseeritav kui Mercedes-Benz. Suurimad uudised peituvad tegelikult autos sees, kus kohe jääb silma loobumine klassikalisest näidikuplokist ja selle asendamine kaheosalise hiiglasliku digiekraaniga (7tolline standard-, 10,25tolline lisavarustuses). A-klass oligi esimene Mercedes-Benzi sõiduauto, kus selline lahendus kasutusele võeti ja esimene auto, kus kasutusel uue ajastu „iseõppiv“ infosüsteem, mis ka häälkäsklustest aru saab. Digiajastule kohaselt on seadistamisvõimalusi tohutult, alates näidikute soovitud kohta nihutamisest ja nende kujustusest, lõpetades interjööri valguslahendustega – seda sõltuvalt ekraanist kas käeliigutusega puutepadjal, roolirattal või esmakordselt ka uuel puuteekraanil.
Uus A-klass on üks kõige enam varustust täis pakitud auto ja seda mitte ainult omas autoklassis. Mercedes-Benzile omaselt saab A-klassile ohtralt lisavarustust juurde tellida, kuid sel juhul tuleb arvestada, et võrdlus klass kõrgema C-klassiga hakkab täies mahus kehtima ka hinnakirju kõrvutades. Algab ju A-klassi hinnakiri kriipsuke allpool 30 000 euro piirist, samal ajal kui odavaima C-klassi saab alates 32 544 eurost.
4,4 m pikkusena on A-klass enam-vähem sama mõõtu nagu VW Golf või Opel Astra ning ruumikuse osas kannatab A-klass nendega kenasti võrdluse välja. Oma osa on siin ka auto suurust arvestades ülipikal – 2729 mm – telgede vahel.
Mootorivalik on esialgu kolmeliikmeline, kuid see saab lähitulevikus täiendust võimsa AMG-versiooni, pistikhübriidi ja mine tea – äkki ka elektriauto näol. Täna tuleb valik teha siiski 1,3- ja 2liitrise bensiini- ning 1,5liitrise diiselmootori vahel.
1,5liitrine diiselmootor (A 180 d) kannab endas Renault´ geene ja on tuttav eelmiselt mudeliperekonnalt, bensiinimootorite poolel esialgu valikus olevad 1,3- ja 2liitrised turbomootorid kannavad vastavalt mudelitähiseid A 200 ja A 250. Võimsaim A 250 varustatakse Mercedes-Benzi enda 7käigulise automaatkastiga, ülejäänud kahe mootoriga kombineeritakse Getragi automaati, kus käike samuti 7. Mudelivaliku alumises otsas leiab ka manuaalkäigukasti võimaluse – juhuks kui kellelgi peaks pähe tulema vajadus Mercedes-Benzil ise käike vahetada.
Diiselversioon on tänase mudelirivi kõige rahulikum esindaja, mil 100 km/h saavutamiseks ainsana üle 10 sekundi kulub. Renault´ mootoriplokki kasutav diiselmootor on üsna jutukas ja ka käiguvahetused on selgelt tunda ning kõige sujuvamast sõidust rääkida ei saa. Samas lööb 180 d oma sõsaraid kütusekulu osas ning eriti on diisel-A omas elemendis maanteesõidul. Oma osa on siin ka A-klassi voolujoonelisel kerel – õhutakistustegur 0,25 on ekstraklassist näit ükskõik millises autoklassis (kusjuures tulevasel sedaanil lubatase see veelgi allapoole tuua).
Kuniks mudelivalik vaid kolmest reast koosneb (A 180 d, A 200 ja A 250), on A-klassi baashinnad 30 000 euro kandis – esimesel kahel napilt alla selle piiri, A 250-l mõne tuhande euroga üle. Aga et lisa on kohe-kohe tulemas – kasvõi oktoobri alul Pariisis oma näitusedebüüti tegeva nelikveolise AMG-versioni näol – ja eks siis tuleb neid ridu ka hinnakirja juurde.
