Suur osa Eesti elamufondist on ehitatud nõukogude ajal, nii et arvestades tollaseid projekteerimisnorme ja arusaamu energiatõhususest on mõistliku energiakasutuse saavutamiseks vajalik majade rekonstrueerimine.
Eestis on juba mitmeid kodusid, mis end "energeetiliselt" isemajandada suudavad ning – veelgi enam – kel isetoodetud energiat jääb sedavõrd üle, et seda on mõtet energiavõrku tagasi müüa.
Energiahindade kasvu jutte kuuleb sõprade ringis aina enam. Jagatakse kogemusi, millised lahendused on kaalumisel, kuid paljud nendivad, et püüavad kuidagi hinnatõusuga kohaneda.
Ettevõtete huvi päikeseenergia tootmise vastu on kasvanud, kuid lahenduste kiiremat ja laialdasemat kasutuselevõttu takistab võrguettevõtjate ja ametite asjaajamise aeglus, selgub Eesti Gaasi ülevaatest.
Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul
Maamajapidamise enda toodetud elektriga varustamine võib olla elustiil ja põhimõte, aga sellest võib saada ka möödapääsmatu vajadus, mille alternatiiv on maksta võrguettevõttele kümneid tuhandeid elektriliini kohalevedamise eest.
Otepää lähistel muust