Isetehtud remondiga saadi vanas auväärses majas juurde lisamugavust, kodusust ja omalaadsust. Korda tehti vana õueehitis ja uuest verandast sai pere lemmikkoht.
Maja on ostetud 2008. aastal.
Üldiselt on levinud arusaam, et kui eramaja, ütleme vana palkmaja küttesüsteem ehitada ümber maaküttele või ka õhk-vesisoojuspumba küttele, saavutatakse mingi tohutu suur energia ja raha kokkuhoid.
Igal sügisel hülgan oma armastatu, et talveks pageda koosellu, mida ajendab üksnes mugavus ja kergema vastupanu teed minek.
Kummalisel kombel ei pane ühiskond sellist truudusetust pahaks, kui jutt on maal asuva suvekodu hülgamisest linnakorteri kasuks.
Küttepuud kuivavad ja säilivad parimini korralikus puukuuris. Sellise võib ise ehitada või siis hankida see valmistootena.
Majaperemehel Jussil on sauna kütmiseks võtta omaenda tehtud küttepuid.
Moodne elu käib elektriga. Et elekter toimiks, selleks on vaja vooluallikas ühendada voolutarbijaga. Need peavad olema õigesti valitud, vaatamata sellele, et suurem osa kaablitest-juhtmetest on peidetud seinte sisse ja maa alla.
Aiaomanikena on meil kogu aeg millegi kallal nokitsemist ning enamasti pöörame ilu- ja köögiviljaaiale rohkem tähelepanu kui viljapuuaiale. Paljudes aedades on alles vanad head õuna-, pirni või ploomipuud, kellel lastakse pigem omasoodu olla.
Maakelder on Henna ja Jani õuel sobivas kohas põhjanõlval puurkaevu kõrval. Keldri mudel on Lanttu ja selles on piisavalt ruumi – pindalalt 3,5 m2 ja ruumi kõrgus mõnusalt kaks meetrit.