Kontaktgrillid 40-200 eurot
- Krups FDK452
- OBH Nordica OptiGrill Extra
- Tefal Scnack Collection SV852
Siseruumidesse mõeldud elektrigrille liigitatakse vastavalt peamisele funktsionaalsusele võileiva-, panini- või lauagrilliks. Kõigi puhul on ühisosaks nii alt kui ülalt kuumutatavad plaadid, mille abil saab ühe- või kahe-inimese eine valmis kiiremini ning väiksema energiakuluga kui ahjus või pannil.
Valisime testimiseks kolm erineva hinnatasemega kontaktgrilli, mille omadused ja funktsionaalsus on küllalt erinevad. Odavaim neist, Krups, on lihtne võileivagrill ilma lisafunktsioonideta. Tefal Snack Collection pakub juba rohkem lisafunktsioone. Paarisaja eurone OBH sisaldab enim automaatikat, mis võiks lihtsustada igapäevast kasutust.
Kiirelt valmis
Kontaktgrillid küpsatavad toitu kahe kuuma plaadi vahel. Tänu tihedale kontaktile toiduga, ei lähe kuumust n-ö kaotsi ja grilli kasutegur on väga hea. Grillplaadid on kaetud mittenakkuva pinnakattega, mis väldib toidu kinnikõrbemist.
Töötemperatuuri saavutab kontaktgrill umbes 5-6 minutiga ning toidu valmistamiseks kulub aega parimal juhul sama kaua. Kokkuvõttes võib elektrikulu jääda isegi väiksemaks kui 100 Wh.
Väiksema võileivagrilli võimsus jääb alla 1000 vati. Suurema lauagrilli plaadipinnad on suuremad ja energiatarve kasvab juba 2000 vatini. Ka funktsionaalsus on lauagrillil parem.
Võileivagrillide plaadid on tavaliselt süvenditega, kuhu mahub kaks ruudukujulist või neli kolmnurkset küpsetist. Kontaktgrillide uuem kategooria on nn paninigrillid, mida võiks liigitada lihtsamateks lauagrillideks. Paninigrillide võimsus on samuti 2000 vati juures, mis garanteerib saiale mõnusalt krõbeda pinna.
Automaatika või inimene
Kõige odavamate võileivagrillide hinnad algavad 20 eurost. Paari-kolmekümne eurose seadme juures puudub abistav automaatika, nagu kinnitab testi odavaim Krups. Küpsetusplaadi all olevad küttekehad soojenevad ja säilitavad küpsetustemperatuuri kogu grillimise ajal. Kasutaja ülesandeks on hoolikalt jälgida küpsetusaega ja -protsessi.
Veidi mitmekülgsemad mudelid sisaldavad juba automaatset kuumutuse katkestamist, aga baseerub see siiski vaid taimeril või valitud programmil.
Küpsetusplaatide vahetamisega võib tavalise grilli muuta hoopis vahvliküpsetiks. Tefal Snack Collection grilliga tulevad kaasa kaks erineva profiiliga küpsetusplaati. Kolmnurksete võileibade kõrval saab grillil valmistada ka Belgia stiilis vahvleid. Lisaks on seadmele saadaval erinevate profiilidega plaadid, mille hind jääb paarikümne euro juurde. Teisalt aga maksab Tefal koos kahe lisaplaadiga kaks korda rohkem Krupsist, ent seadmete põhifunktsionaalsus on tegelikult sama.
Kui grilli suurus ja võimsus kasvavad, räägitakse juba n-ö päris lauagrillist. Lauagrill, nagu suurem elektrigrillgi, sobib erinevate roogade valmistamiseks. Küpsetustemperatuuri saab reguleerida või valida eelseadistatud programmide seast. Lauagrilli küpsetusplaadid on tavaliselt soonelised ja neid saab pesemiseks eemaldada. Küllalt laia funktsionaalsusega lauagrilli esindab käesolevas testis OBH Nordica OptiGrill Extra, millel on mitmekülgne menüü automaatsete temperatuuriseadete ja programmidega erinevate roogade jaoks.
VÄIKESED SISEGRILLID on mugavad, kiired ja energiatõhusad ning sobivad eriti hästi just väiksemasse majapidamisse. Kui soovite valmistada kuumi võileibu, siis ei ole ju mõtet suure ahju soojendamisega vaeva näha, sest võileivagrilliga saab vähemalt sama hea tulemuse kordades kiiremini ja ökonoomsemalt. Väikesemõõdulisi kontaktgrille on ka mugavam hoiustada, kui neid parajasti vaja pole. Mitmekülgse ja võimsa lauagrilliga saab valmistada juba erinevaid toite, kuid selline seade võtab ka rohkem ruumi, nii laual kui hoiustamisel.
Testitulemused leiad juunikuisest Tehnikamaailmast. Või vt pdf-kujul.
