Uuring: alates 2004. aastast on lekkinud 4,8 miljoni Eesti konto andmed

05.06.2024
Shutterstock

Küberturbeettevõtte Surfshark andmetega seotud rikkumiste jälgimise üleilmse töövahendi andmetel lekkisid Eestis 2024. aasta esimeses kvartalis 59 000 kasutajakonto andmed, mis on 289% rohkem kui 2023. aasta neljandas kvartalis. 

Analüüsist nähtub, et Eesti on maailma andmelekete edetabelis 86. kohal: alates 2004. aastast on lekkinud 4,8 miljonit kontot. 

Surfsharki 20 aasta jooksul toimunud andmelekete analüüsist nähtub, et 4,8 miljonist kompromiteeritud kontost Eestis oli 1,3 miljonil kordumatu e-posti aadress. Keskmiselt toimub iga e-posti aadressi lekkimisega 2,6 täiendavat isikuandmete leket. Eestis toimunud kokku 12,5 miljonit isikuandmete leket. Näiteks lekitati koos Eesti kontodega 4 miljonit salasõna, mis seadis ohvrid konto ülevõtmise ohtu ja võib viia identiteedivarguse, väljapressimise või muu küberkuriteoni. 

Andmetega seotud rikkumiste arv on maailmas kasvamas

„Surfsharki ulatuslik andmetega seotud rikkumiste alaste suundumuste jälgimine viimase 20 aasta jooksul osutab murettekitavale digireaalsusele: andmelekked on endiselt terves maailmas ohuks. Alates 2004. aastast on kogu maailmas lekkinud 17 miljardi kasutajakonto andmed, kusjuures selle aasta alguses on registreeritud 400 miljonit juhtumit,“ märkis Surfsharki pressiesindaja Lina Survila. „Soovitame kõigil olla valvsad, kasutada tugevaid salasõnu, hoiduda nende korduvkasutamisest ja olla isikuandmete veebis jagamisel ettevaatlik.“

38%-l 17 miljardist lekkinud andmetega kasutajakontost on kordumatud e-posti aadressid. Alates 2004. aastast on kokku lekkinud 60,9 miljardit andmepunkti (neist 17,2 miljardit on olnud e-posti aadressid). Keskmiselt lekib iga e-posti aadress koos kolme täiendava andmepunktiga. Kõige sagedamini lekivad Ameerika ja Venemaa kontode andmed.

10 riiki, kus on alates 2004. aastast toimunud kõige rohkem lekkeid, on järgmised (kahanevas järjekorras): USA (3,0 mld), Venemaa (2,4 mld), Hiina (1,1 mld), Prantsusmaa (521,6 mln), 

Saksamaa (486,7 mln), Brasiilia (354,2 mln), Ühendkuningriik (321,9 mln), India (320,5 mln), Itaalia (266,8 mln) ja Kanada (213,8 mln).

Riigid, kus rikkumiste tihedus (lekkinud kontode arv elaniku kohta) on alates 2004. aastast kõige suurem, on: Venemaa (16,8), USA (9,0), Lõuna-Sudaan (8,1), Prantsusmaa (8,1), Tšehhi (6,1), Singapur (5,8), Saksamaa (5,8), Kanada (5,5), Austraalia (5,3), Ühendkuningriik (4,8) ja Portugal (4,7).

E-posti kontole sissemurdmise korral on kasutaja avatud manipuleerimisrünnete ja identiteedivarguse ohule. Petturid võivad saata petukirju, mis näivad olevat saadetud seaduslikest organisatsioonidest ja võivad sisaldada arvutiviirusi sisaldavaid linke või palveid avaldada veelgi rohkem isiklikku teavet. Kui koos e-posti aadressiga lekib rohkem isikuandmeid, nagu nimi ja postiaadress, võivad petturid isegi olla võimelised erinevatel pahatahtlikel eesmärkidel ohvrina esinema.

 

Kui kahtlustate, et teie andmed on lekkinud...

  • Muutke kohe oma kontode salasõnad ära.
  • Võimaluse korral lülitage sisse kaheastmeline autentimine.
  • Krediitkaardiandmete lekkimise korral võtke ühendust oma pangaga.
  • Skannige oma seadmeid pahavara suhtes.
  • E-posti aadressi, telefoninumbri või muude kontaktandmete lekkimise korral olge pettuste suhtes valvas.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid