Kaasaskantavad tehnoloogiavidinad on kuum teema ja arengud kiired. Kõigest paar aastat tagasi olid selleks peamiselt lihtsakoelised nutivõrud, mis edastasid infot telefoniäppi. Mõõdetavate andmete mitmekesisus kui ka nende analüüs olid siis küllalt algelisel tasemel.
Nüüd mõõdavad pulssi isegi mõnekümneeurosed nutivõrud ja paremates neist on GPS-vastuvõtja. Mõõtmistulemuste analüüs on tänu pilveteenustele muutunud hoopis mitmekülgsemaks, et mitte öelda professionaalsemaks.
Tehnoloogiline erinevus randmevõru ja täisväärtusliku spordikella vahel pole enam märkimisväärne, kui mitte arvestada spetsiifilisi, vaid kindlatele spordialadele mõeldud kellasid.
Võtsime proovida kolme eri liiki ja soodsama hinnaga käelkantavat spordi- ja nutiseadet. Testis on Oura nutisõrmus, Suunto spordikell ja Samsungi nutikell, mille hinnatase on väga sarnane. Sarnane on ka kõigi seadmete otstarve – monitoorida kandja tervise- ja aktiivsusnäitajaid ning anda head nõu, kuidas vormi hoida ja parandada.
Aluseks suuresti sama mõõteinfo
Kantavad nutiseadmed mõõdavad enamasti pulssi ja keha liikumist. Lisaks võib neis olla ka asukohainfot salvestav GPS ja keha soojust mõõtev sensor. Erinevad seadmekategooriad on aga nii funktsioonidelt kui eesmärkidelt üksteisega üha rohkem kattuvad.
Nutikellade algseks rolliks oli telefoni käepikendus randmel – kuvada teavitusi ja meeldetuletusi, võimaldades isegi helistada ja rääkida. Tervisemonitooring oli neis vaid üks lihtne funktsioon paljude hulgas. On igati loogiline, et esimeste nutikellade tootjateks olid mobiilitootjad.
Nutikelladeks võib aga liigitada kõik seadmed, millel on ühendus mobiiliäpiga. Tänaseks on mobiiliühenduse ja äpi lisanud oma toodetele ka spordikellade valmistajad ning piir nuti- ja spordikella vahel muutub üha hägusemaks. Ka moebrändid pakuvad eksklusiivse välimusega kellasid, milles juba omajagu „nutikust”.
Nutikad spordikellad on aga saamas juurde üha uusi ja uusi funktsioone, mis seotud tervise, aktiivsuse ja treeningprogrammidega, ning seda väga erinevate spordialade lõikes. Kui n-ö klassikalised nutikellad võimaldavad juhtida ka mobiilis toimuvat – näiteks helistada, saata sõnumeid jne, siis spordikellade „nutikus” piirdub enamasti pigem info ja mobiiliteavituste kuvamisega ja terviseinfo edastamisega pilveteenusesse.
Kantav nutiseade võib olla aga vabalt hoopis sõrmusekujuline, nagu testis olev Oura. Tarka sõrmust võib aga pigem pidada pikemaajaliseks tervisemonitoriks kui hetke füüsilist vormi hindavaks seadmeks. Sõrmus kogub magamise ajal infot pulsi, liikumise ja kehatemperatuuri kohta, mida pilveteenuse abil saab analüüsida erinevate graafikute ja kokkuvõtetena. Muidugi on nutisõrmuse lahutamatu osa mobiil koos äpiga, sest sõrmusel ju pole ekraani.
Omad plussid kõigil
Samsungi multifunktsionaalsele nutikellale on saadaval lõputult erinevaid äppe. Kuniks kell käel, ei pea sotsmeediaga kursis olemiseks telefoni taskust võtma ja jooksma minnes võib muusikat kuulata otse kellast, juhtmevabade kuularitega.
Spordikellade puhul on pigem esikohal aktiivsuse jälgimine ja kõik sellega seonduv. GPSi abil salvestub teekond, läbitud teepikkus ja kiirus. Randmelt mõõdab kell pulssi, samas saab kellaga ühendada ka hoopis täpsema rinnavöö. Taastumist monitooritakse pulsi ühtluse jälgimisega. Ka une jälgimine on jõudmas spordikelladesse, aga vähemalt Suunto näitel pole see veel kuigi tõsiseltvõetav, baseerudes vaid magamiseks kulunud aja hindamisele.
Oura hiilgab aga just öiste mõõtmiste osas, eeldusel, et öösel ikkagi magatakse. Sellegipoolest ei saa sõrmus liiga täpselt tuvastada unefaase, sest need on seotud ajutegevusega, mida on sõrme kaudu füüsiliselt keeruline mõõta, et mitte öelda võimatu.
Sõrmus hindab une kvaliteeti ja faase, mõõdab pulssi, hingamissagedust ja kahe viimase muutusi. Lisaks veel käe ja keha liikumist, kehatemperatuuri ja selle muutust. Kehatemperatuuri muutused annavad infot naiste kuutsükli kohta või ka varajastest haiguste ilmingutest. Pulsimuutuste põhjal saab aga teha järeldusi taastumisefektiivsuse kohta.
Päevase aja pulssi ja liikumist sõrmus otseselt ei mõõda, aga hindab nende põhjal siiski kandja aktiivsust. Sammude arvestuse osas on Oura teistest optimistlikum ning seetõttu näitab tegelikust (ja ka teistest seadmetest) suuremat päevast energiakulu.
Mõnekuine testimise periood kinnitas, et nutika spordikella ja sportliku nutikella erinevused pole teab mis suured, aga on siiski olemas. Samsung ületas kerguselt, kasutusmugavuselt ja funktsionaalsuselt Suunto spordikella, sobides hästi igapäevaseks kasutamiseks. Suunto sobib eelkõige treeningukaaslaseks. Oura puuduseks on vähene liikumisinfo kogumine, mis tähendab, et kasutaja peaks need soovi korral ise äppi lisama. Uneanalüüs oli Oural aga võrdluse mitmekülgseim.
Kui hakata oma igapäevast elu jagama kantava nutiseadmega, oleks mõistlik paika panna realistlikud aktiivsuse eesmärgid – siis aitab nutiseade neist kenasti kinni pidada. Vastupidisel juhul võib hoopiski juhtuda, et stressihulk suureneb, sest nutiutsitaja nõuab võimatut. Kel on aga sooviks oma päevasel aktiivsusel vaid silma peal hoida, saab hakkama ka lihtsaima sammumõõdikuga.
Lõpphinnangud leiad novembrikuisest Tehnikamaailmast.
