Tänavustest finalistidest enim kordi – tervelt 9 – on finaali jõudnud BMW ning just 3.seeria tõi 2006. aastal BMW-le seni ainsa aasta auto tiitli (lisaks veel II koht aastast 2013).
Toyota on finaali jõudnud 7 korral, ent täistabamus seni veel puudub – parimaks tulemuseks on olnud Corolla aastatetagune 4.koht.
Nii Renault kui Kia on esikuuikusse jõudnud 6 korral ning Renault´l on võite kaks (2002 Laguna, 2015 Twingo), Kial üks (mullu võidutses Stinger). Mazda viiest finaalikohast üks on toonud esikoha (2003. aastal ei olnud vastast Mazda6-le), neli korda finaali jõudnud Audi laeks on seni jäänud 5. koht (A6 2012. aastal).
Läbi 19 aasta on 4 esikohaga edukaim olnud Škoda. Kolm esikohta on Opelil ning kaks Peugeot´l, Volkswagenil ja Renault´l, kuid viimasel on nüüd tänu Clio finaali jõudmisele võimalus Opeli kõrval kerkida.
Kui eelmisel aastal ei jäänud palju puudu, et finaali pääsenuks Nissan Leaf või Jaguar I-Pace, siis sel aastal suutis Audi e-Tron ajalugu teha ja esimese elektriautona Eesti aasta auto finaali murda.
Seda et aastad ei ole vennad, kinnitas ka tänavune avaring – kui mullu ei pääsenud esikuuikusse ühtegi SUVi ega Jaapani autotootjat, siis seekord on linnamaastureid lausa pooled ning “jaapanlasi” kaks.
Eesti aasta auto valimine sai alguse 2001. aastal, mil esimese tiitli noppis tollasel Eesti autoturul ilma teinud Peugeot 206. Kes võtab tiitli üle lõppeva aasta laureaadilt Kia Stingerilt, selgub novembri lõpuks.
