Kuna interneti kiirusega seotud küsimusi tekib pidevalt, reastas Telia tehniline tugi peamised põhjused, miks võib koduse püsiinterneti kiirus jääda oodatust tagasihoidlikumaks ning kuidas ühenduse kiirust parandada.
VANANENUD SEADMED
Seadmetega juba on paraku nii, et aja möödudes kipuvad need vananema ega suuda toetada kõiki funktsioone, mis käivad kaasas tehnoloogia kiire arenguga. Ehk nii, nagu vahetatakse teatud aja jooksul välja oma nutitelefon, teler või auto, tuleb seda paratamatult teha ka koduse ruuteri või digiboksiga. Just ruuteril on koduse interneti kvaliteedi seisukohalt kandev roll. Probleem on aga selles, et mitmed vanema generatsiooni ruutereid ei suuda edastada tänapäevaseid interneti kiirusi. Nii võibki juhtuda, et kuigi koju on tellitud internetipakett, mis kirjade järgi võimaldab üles- ja allalaadimist näiteks kuni 500 Mbit/s, suudab ruuter sellest reaalselt välja pigistada vaid viiendiku ehk ca 100 Mbit/s.
Telia soovitus: veenduge enne uue internetipaketti tellimist, et teie kodune ruuter toetab kõrgemaid kiirusi. Selle kohta saab alati nõu küsida oma teenusepakkujalt.
WiFi VÕRK JA SELLE ERIPÄRAD
Enamus inimesi eelistab kodus internetti tarbida üle WiFi võrgu, kuna see on mugav ja kaablivaba lahendus. Samas võib see sama mugavus ja vabadus tulla teatava hinnaga, mis väljendub WiFi võrgu kvaliteedis. Alustuseks peaks pöörama tähelepanu ruuteri asukohale ja asendile.
Ruuteri asend
Näiteks Inteno ruuterid DG200 ja DG301 asetatakse enamasti horisontaalselt riiulile või kapile. Kuid on ka näiteid, et ruuter kinnitatakse seinale. Samas peab teadma, et ruuteri sees on ringantenn, mistõttu võib sõltuvalt ruuteri asukohast tekkida olukord, kus näiteks kõrvaltoas ja teise korruse toas on levi hea, aga ruuterist tahapoole jäävas ruumis pole. Inteno DG400P ja Genexise ruuterid on aga seevastu mõeldud kasutamiseks püstises asendis, mistõttu nad ka levivad teisiti.
Telia soovitus: kui tunnete, et WiFi võrgu kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asendit.
Ruuteri asukoht
WiFi levimisele ja kvaliteedile avaldab olulist mõju ka ruuteri asukoht. Kuna ruuter on vilkuvate tuledega elektroonikaseade, eelistavad paljud inimesed selle silma alt ära panna. Nii paigaldatakse ruutereid esiku kappi, teleri taha, nõrkvoolu kilpi, mõnda olmeruumi jne. WiFi kasutamine toimub seevastu aga just eluruumides. Seega on eelpoolt loetletud kohtade puhul WiFi levimine juba mõnevõrra takistatud, millest tekivad internetiühenduse katkemised ning kiiruseprobleemid. Ka teiste elektroonikaseadmete taha paigutamine pole parim mõte, sest kõik sellised seadmed mõjutavad WiFi levimist. Nii on esinenud mitmeid juhtumeid, kus telerit tööle pannes kaob WiFi ühendus ning selle põhjuseks on just teleri taha peidetud ruuter. Ruuter ei tohiks paikneda ka kõlarite peal ja/või taga või mikrolaineahju läheduses.
Telia soovitus: kui tunnete, et WiFi võrgu kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asukohta.
Teised WiFi-võrgud
Lisaks ruuteri asendile ja asukohale tuleks üle vaadata teised WiFi-võrgud, mis konkreetses korteris või elamus levivad. Mida tugevam on kellegi teise WiFi, mis levib kliendi kasutatavas WiFi levialas, seda suurem võimalus on ka murede tekkeks, nagu ühenduse katkemine ja aeglane kiirus.
Telia soovitus: üks võimalus tuvastamaks, kas ruuter on õiges kohas (levikontroll) ning kas teisi WiFi võrke on näha ja mis kanalitel need asuvad, on kasutada nutitelefoni abi. Laadides enda telefoni WiFi Analyzer äpi, saab sellega kodus ringi liikuda ning kontrollida kui hea on levi erinevates ruumides, kui palju on teisi võrke ja millistel kanalitel need levivad. Selle põhjal saab siis juba teha vastavad muudatused nii seadme asukoha, asendi kui WiFi kanali vaates. Kui siiski selgub, et WiFi lihtsalt ei levi kõikidesse ruumidesse, tuleb kasutusele võtta lisaseadmed.
Suuremate elamute puhul on heaks lahenduseks näiteks Telia Premium WiFi, mille puhul lülitatakse välja olemasoleva ruuteri WiFi ning elamusse paigaldatakse Airties WiFi seadmed, mis ka omavahel suhtlevad ja andmeid edastavad.
KODUNE KAABELDUS
Esmalt tasuks kodus üle kontrollida, et sisevõrgus paiknev kaabel oleks korralik ning et kaabel pole silmnähtavalt muljutud või katki. Juhul kui võrgukaabel on vigastatud, muljutud või murtud terava nurga alla (90 kraadi), võivad tekkida kiiruseprobleemid või ühenduse katkemised, sest kõik kaabli sooned ei pruugi enam töötada.
Telia soovitus: hea oleks veenduda, et kaabelduse puhul on kasutusel vähemalt Cat5e-tüüpi kaabel ning et kaablis on korralikult otsastatud kõik 8 soont. 4 soonega kaablid võimaldavad arvuti ja ruuteri vahel luua ja kasutada kiirusi kuni 100 Mbit/s.
TEGURID, MIS MÕJUTAVAD INTERNETI KIIRUSTESTI
Üldjuhul kontrollivad inimesed oma koduinterneti kiirust veebipõhiste kiirustestidega. Peamised põhjused, miks ei saa kiirustesti puhul oodatud kiirusi kätte, on järgnevad:
- Kiirustesti tehakse mõnel tundmatul lehel ja tundmatu serveri suunas. Õige oleks teha: speedtest.net veebilehel, valides serveriks näiteks Telia Tallinn;
- Kasutajal töötab kiirusetesti tegemise ajal VPN;
- Kiirusetesti ajal töötab kas samas või mõnes teises arvutis failivahetusprogramm (torrent, popcorn time jne), mis kasutab ressursi ära;
- Kasutaja ei teegi kiiruseteste ning tema jaoks on internet aeglane, kuna mõni kindel internetilehekülg avaneb aeglaselt;
- Kasutatav arvuti on vananenud ja aeglane, mida kasutaja tunnetab kui aeglast internetti;
TEGEVUSED, MIDA PEAKS SILMAS PIDAMA KIIRUSE TESTIMISEL
- Kontrollige, et arvutis ei käi kiirustesti ajal teisi protsesse, mis internetiühendust kasutada võik; sulgege internetilehitseja aknad, väljuge suhtlusprogrammidest jne;
- Osa viirusetõrje/tulemüüri tarkvarasid võib mõjutada interneti kiirust. Väljalülitamise hetkel on arvuti kergesti haavatav ja Telia ei soovita seda teha. Kui klient on antud tarkvara välja lülitanud testi ajaks, soovitame selle pärast testi lõpetamist kindlasti sisse lülitada;
- Enne testimist tuleks sulgeda teised seadmed, mis internetti kasutavad: TV (digiboks), teised arvutid, nutiseadmed;
- Enne kiirustest on soovitatav teha ruuterile ja arvutile taaskäivitus.
