Lihtsad põhitõed, mis võivad paduvihmas avariist päästa
18.04.2019
Kvaliteetsete rehvidega varustatud autol ei muutu juhtimisomadused kuiva asfaldiga võrreldes oluliselt ning suurem osa autojuhte seda isegi ei tunneta. | Newspress

Eesti kliimatingimustes on vihm märksa tavalisem nähtus kui paljudes kontinentaalse kliimaga riikides – statistika andmetel sajab koguni peal pooltel päevadel aastas meil midagi taevast alla. Tugevamad sajuhood mõjutavad eelkõige liiklust linnades, kus liiklus aeglustub ning juhtub rohkem avariisid. Mis seda põhjustab? Pärast talvist pimedat ja libedat perioodi tunnevad autojuhid end sageli liiga enesekindlalt ning unustavad, et ka vihmaga kaasnevad omad ohud.

Iga aastaajaga kaasnevad omad väljakutsed – suvel pimestab päike, talvel varitseb kiilasjää, aga kevadel tuleb manööverdada asfaldis avanenud aukude vahel ning taas meelde tuletada, kuidas vihmaga teel püsida. Väljakutsed on erinevad, kuid põhimõtted on samad. Sõltumata aastaajast mõjutavad liiklusohutust samad kolm tegurit – autojuhi võimed, auto tehniline seisukord ning rehvide kvaliteet, väidab Goodyear-i esindaja Eestis Risto Kivisikk.

Oluline on näha ja olla nähtav

Libe teekate pole vihmasajus sealjuures kõige suurem ohutegur liiklusele. Kvaliteetsete rehvidega varustatud autol ei muutu juhtimisomadused kuiva asfaldiga võrreldes oluliselt ning suurem osa autojuhte seda isegi ei tunneta. Hoopis rohkem probleeme tekitab halvenev nähtavus, sest tugevas vihmasajus on isegi päevavalges vaateväli piiratud ning kaugemaid liiklejaid on raske märgata. Nähtavus kannatab veelgi kui auto tuuleklaas on kahjustatud ning kojamehed kulunud.

„Oluline on ka mõista, et tugev vihmasadu ei takista ainult teil teiste liiklejate nägemist, aga ka neil on teid raskem märgata. Seepärast ongi oluline, et auto oleks märgatav ning seega soovitan halva nähtavuse korral lülitada sisse tagumised udutuled.

Kui lähituled käivituvad teie autol automaatselt hämarusele reageerides, peaksite kontrollima, kas need vihma ajal ikka tõesti põlevad - hämarussensorid ei pruugi alati toimida.  Kui mitte, lülitage sisse käsitsi, nii olete teistele paremini nähtav,“ selgitab Kivisikk, kes soovitab vihmaga sõita eriti ettevaatlikult veoautode ja teiste raskekaaluliste transpordivahendite läheduses, sest nende ratastelt esiklaasile paiskuv vesi võib hajutada mõneks sekundiks tähelepanu, aga tihtipeale lausa pimestada.

Suurt mõju liiklusohutusele omab ka esiklaasi sisepind – märgade riietega autosse istumisel muutub see uduseks ja vähendab nähtavust. Selle vältimiseks lülitage sisse kliimaseade – see kuivatab õhku ja eemaldab kiirelt udu. Mõnikord tõmbuvad klaasid uduseks ilma nähtava põhjuseta – sel juhul peaks vahetama salongi õhufiltri ning kontrollima, kas matid ning muud salongi kangast osad ei ole liiga niisked.

Elektroonilised abid pole alati abiks

Nii nagu paljudes juhtimissituatsioonides on ka tugeva vihmasaju korral kriitilise tähtsusega autojuhi reageerimiskiirus. Seetõttu ei ole mõned auto mugavussüsteemid sobilikud kasutamiseks vihmasajus - üks nendest on püsikiiruse hoidja.

Vihma korral tekib vesiliu oht ning läbi lombi sõites võib mingil momendil tekkida olukord, kui auto rehvid ei puutu vastu asfalti, vaid ujuvad veepinnal. „Mida laiemad rehvid, seda suurem on selline oht ning sel ajal kaotab auto juhitavuse, mistõttu on autojuhi kiire reaktsioon eriti tähtis – olukorrast päästavad täpsed liigutused rooli ja pedaalidega. Püsikiiruse süsteemi kasutamisel on jalad tõstetud pedaalidelt ja reaktsioonikiirus on seega ka oluliselt kehvem,“ selgitab Kivisikk.

Vesiliugu täielikult vältida ei ole võimalik, kuid selle tõenäosuse saab viia miinimumini vältides läbi suurte lompide sõitmist, hoides rooli kindlalt mõlema käega ning hoolitsedes auto vedrustuse tehnilise seisukorra eest.

Vesiliugu mõjutavad suurel määral rehvid. Kui need on väga kulunud tekib vesiliug ka sõites läbi madalate lompide. „Mida sügavam on rehvimuster ja mida kvaliteetsemad on rehvid, seda rohkem vett suudavad nad välja lükata säilitades nõnda kontakti teepinnaga. Seetõttu soovitame kontrollida rehvimustri sügavust regulaarselt ning minimaalse lubatud sügavuse lähenemisel rehvid välja vahetada,“ soovitab Kivisikk.

Lompidesse võib uppuda

Suuri lompe ei esine ainult kiirteedel – tugeva vihmasaju järel on uputus sagedane ka mõnel linnatänaval. Autod võivad sügavates lompides sõna otseses mõttes uppuda, sest läbi õhuvõtusüsteemi mootorisse sattunud vesi põhjustab hüdrolöögi, millega kaasneb tuhandeid eurosid maksev remont või koguni mootorivahetus.

Üleujutatud kohad on ohtlikud ning liiklusspetsialistid soovitavad neid vältida. Kui on võimalus - laske parem teistel see üleujutatud koht enne läbida, et saaksite veenduda ega vee all pole auke või muid takistusi. Kui vee all on kogu sõidutee, võib vee sügavust hinnata kõnnitee äärekivide järgi. Kui need on nähtavad - ei ole vesi sügav, kui äärekivid on vee all - parem mitte riskida.

Läbi sügava lombi soovitatakse sõita aeglaselt, kuid ühtlase kiirusega. Seisma jäädes või äkitselt kiirust vähendades tekib lainetus ja vesi võib ulatuda mõningate mootoriruumi osadeni ja need rikkuda. Pärast üleujutatud ala läbimist soovitatakse kontrollida pidurite toimimist – vajutage paar korda piduripedaali pidurite efektiivsuse taastamiseks.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid