Hajameelsed juhid tekitavad tanklates sadade tuhandete eurode eest kahjusid

30.11.2021

Kuigi lõviosa liiklusõnnetusi toimub teedel, pole avariid ja erinevad kahjujuhtumid sugugi harvad ka tanklates. Seetõttu tasub sõidukijuhil teada, missugused õnnetused lähevad kindlustuse alla ja missugused mitte.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on tänavu 25. novembri seisuga Eestis registreeritud 479 kütusetankuri kahjustamise juhtumit (siia alla läheb sõidu alustamine tankimispüstolit eemaldamata ning selle vigastamine, samuti otsasõit kütusetankurile), mis on kokku tekitanud enam kui veerand miljoni euro ulatuses kahjusid. Eelmisel aastal oli aga 604 taolist juhtumit ja kahjusid 324 000 euro eest. Kusjuures need andmed ei sisalda veel kaskokindlustuse juhtumeid. 

ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid ütles, nemad puutuvad aastas kokku umbes 50 juhtumiga, kus juht sõidab tähelepandamatusest tankuri juurest minema tankimispüstol paagis. See liigitub liiklusavariiks, mistõttu läheb tekkinud kahju liikluskindlustuse alla. „Õnneks on enamus kahjud väikesed, sest püstoli ja vooliku ühendus on tehtud nii, et püstol tuleb pinge tõttu vooliku küljest lahti. Siis peab vahetama ainult ühendusklapi, mille maksumus jääb tavaliselt 150 euro juurde. Kui aga voolik pinge tõttu vastu tankurit lendab ja selle korpust vigastab, siis võivad kahjud ulatuda ka 1000 euroni. Kui selline asi juhtub, peab kindlasti teavitama politseid või helistama tankuri infosildil olevale telefoninumbrile,“ selgitas Orulaid.

Ta märkis, et sõidukitele selliste juhtumite puhul suuri vigastusi ei teki. „On esinenud värvikahjusid ja vahel ka detailide muljumisi. Kaskolepingu olemasolul need kahjud hüvitatakse. Oluline on siin enne lahkumist juhtumist teatamine ja käitumine saadud juhiste järgi,“ ütles Orulaid, rõhutades, et peale tankimist ja enne sõitu alustades peaks juht vaatama peeglisse, et veenduda, kas püstol on paagist eemaldatud ja kõrval ei liikle teisi sõidukeid.

Ette tuleb ka olukordi, mil inimene tangib sõidukisse vale kütust, pannes näiteks diiselautosse bensiini. See pole aga kaskokindlustuse mõttes enam kindlustusjuhtum. „Vale kütuse tankimine ei ole ootamatu, väline mehaaniline jõud, mis sõidukit vigastab, vaid hajameelsusest või teadmatusest tekkinud olukord,“ sõnas Orulaid. Tema sõnul oleks sellises olukorras kõige targem autot mitte käivitada ning lasta see puksiiri abil teenindusse viia.

Üsna levinud on seegi, kui tankla territooriumil toimub liiklusavarii. „Suurimad kahjud tekivad tavaliselt siis, kui sõiduk libiseb vastu tankurit, tekitades viimasele kahju. Siis võivad summad ulatuda 10 000 euroni,“ ütles Orulaid. Ta lisas, et kuna tanklate territooriumid on suhteliselt piiratud alad ja seal liikleb päevasel ajal palju sõidukeid, peavad juhid olema eriti ettevaatlikud. „Kui ala ei ole reguleeritud, siis kehtib parema käe reegel. Sõidu alustamisel tuleb veenduda, et sõiduki kõrval pole teist liiklusvahendit. Enne sõidu alustamist tuleb anda teed teistele liiklejatele,“ loetles Orulaid ettevaatusabinõusid.

Sarnased artiklid