Hall mänd pole välimuselt kuigi kena, kuid temaga saab tuua rohelust tuhkkuivale kiviklibusele pinnasele, kus ükski teine puu pole nõus kasvama.
Milline on parim viis uue taimega esmatutvumiseks?
Igasuvine võitlus lehetäidega on täies hoos.
Lehetäisid võib leida peaaegu kõigilt aiataimedelt. Nad on väikesed, 1–5 mm pikkused taimemahlast toituvad putukad. Keha värvus varieerub liigiti ja mõnikord ka liigisiseselt.
Mida teha aiaärist ostetud või postiga saabunud paljasjuurse roosiistiku või püsilillerisoomiga, kui seda veel välja peenrale istutada ei saa?
Aiakeskuste varakevadine istikuvalik – kilepakendis juurikad, risoomid, sibulad, mugulad jne – paneb pea ringi
Kui sa pole punase peedi sõber, siis proovi kollaseid – need on mahedama maitsega ja ehk magusamadki, ei määri sõrmi ning toovad taldrikule rõõmsa päikesekollase.
Naljakas on süüa peeti, mis maitseb nagu peet, aga polegi punane.
Kui kompostikast ajab juba üle ääre, peida taimejäänused, kokku riisutud lehed ja muu orgaaniline materjal maa sisse ehk tee n-ö süvapeenar.
Sügistööde käigus koguneb kuhjade viisi taimseid jäänuseid.
Kui enamasti jõuavad sibullilled meile Hollandist, siis teadlase-paberitega aednik ja mitme aiandusraamatu autor Andi Normet kasvatab neid kodusel Põlvamaal Issako-Peetri talus enam kui hektari suurusel põllul, millest kevaditi on raske ahhetamata mööduda
Kellele meeldivad toataimed, need teavad, et lillekesi pole kunagi liiga palju. Ikka juhtub, et mõni erakordne eksemplar poeletil vajab kojutoomist või mõni lillelaps adopteerimist. Aknalauale kuhjamise asemel leia neile kodus põnevam koht.
1.