Isegi kuni poolel täiskasvanutest tekib maksas ülearune rasvaladu, mis suurenedes võib häirida selle elundi ülitähtsat tööd ning põhjustada ka koekahjustusi.
Algavas lugude sarjas tuleb juttu vähi eelsoodumusest, eluviisist ja keskkonna mõjust pahaloomulise kasvaja tekkele ning igaühe võimalustest seda ka toitumisega ennetada.
Ainult 5% vähkkasvajatest on päriliku tekkepõhjusega.
Üks kõige suuremaid hirme, mis vananemisega kaasneb, on mure mälu ja mõistuse kadumise pärast. Dementsus on haiguste pingereas kiiresti tõusmas – seega ei tule muretsemine tühjalt kohalt.
Kui ülakõht valutab, võib sellel olla isesuguseid põhjuseid. Üks neist on gastriit ehk maokatarr ehk mao limaskestapõletik, mis aga võib kulgeda kaua aega ka vaevusi tekitamata.
Kas nahavähki saab tõesti diagnoosida vaid verd uurides? Vastus sellele küsimusele võiks üllataval moel olla suur ja kõlav "jah", kui süüvida Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis tehtavasse teadustöösse.
Üks südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguritest on kõrge kolesterool. Kolesterooli kohta liigub palju müüte ja ka sotsiaalmeedias käib sellel teemal kuum arutelu.
Kuidas tehnika edenemine mõjutab meie ametikohti ja millised on tuleviku töökohad?
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitles hiljaaegu uuringutulemusi, millest selgus, et 68% Eesti elanikest arvab, et seoses uute tehnoloogiate ja automatiseerimisega kaov