Vana palkmaja renoveerimise alustamisel tuleb esimese asjana kindlaks teha kandvate puitkonstruktsioonide seisukord – kõige olulisem on tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on puit ajahambast puretud ning kas kahjustatud kohad saab uuendada.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
„Kodu on oaas, kus saan töölt tulles kohe puhkama hakata. Ka nädalavahetuseks võin koju jääda, sest siin on nii mõnus, mõnus, mõnus …,” kajab rahulolu graafilise disaineri Helene Vetiku (34) hääles.
Kevadel ilmade soojenedes algab taimede hoogne kasv. Lämmastikuühenditest saab taim jõudu eelkõige roheliste, fotosünteesivate taimeosade kasvuks, mis ongi just kevadel kõige kiirem.
Kevadel ilmade soojenedes algab taimede hoogne kasv.
Otse kaunast võetud rohelised herned või värskelt aurutatud aedoakaunad võiga – need on toidud, mis käivad lahutamatult suve ja koduaia juurde. Enda kasvatatud toit on hea maitsega, lisaks teame, millist taimekaitset ja väetisi oleme kasutanud.
Neid asju, mida me tegema „peaksime“, on tohutult palju. Aga äkki peaksime hoopis eirama seda, mida teised arvavad, pesema juukseid kuivšampooniga, elama segamini majas ja olema selle üle uhked.
Musta sõstart kimbutavad mitmed haigused.
Sõstra- ja karusmarjarooste annab endast märku sõstra õitsemise ajal, kui lehtedele, võrsetele ja hiljem ka marjadele tekivad kollased või oranžikad kublakesed.
Suureõieline norulill on saanud väga ilmeka nime.
Põhja-Ameerika idaosast pärit püsik on üpris omapärase välimusega. Tema helerohelised, pisut keerdunud lehed ripuvad jõuetult alaspidi.