Akende tehnilised lahendused on hüppeliselt arenenud – kakskümmend aastat tagasi toodetud akendega võrreldes on tänaste soojapidavus ligi kaks korda parem, aga muutusi on akende maailmas teisigi.
PVC akende tootja OÜ Aknakoda juhatuse liikme Nigul Nurme
Inimesed on erinevad – mõned otsivad elus lihtsaid lahendusi, teised keerukaid väljakutseid. Häädemeestel elav Tõnu Lind kuulub viimaste hulka, kasvatades haruldasi ja eksootilisi taimi.
Viimastel aastatel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama alternatiivkütustele ka ühistranspordivaldkonnas ning nii linna- kui kaugliinibusside seas on kas juba praegu või kaugemasse tulevikku vaatavalt üha levinumad gaasi-, hübriid- ja elektribussid.
Kui kliima muutub veel soojemaks, saab ehk Eestiski harilikku hirssi teraviljana kasvatada, seni rõõmustab ta meid dekoratiivse ilukõrrelisena.
Inimene hakkas hirssi toidutaimena kasvatama väga ammu: arheoloogilised leiud kinnitavad, et Põhja-Hiinas söö
D-vitamiini puudus on väga levinud ning meie kliimas peab kindlasti võtma D-vitamiini sügis-, talve- ja kevadkuudel toidulisandina.
D-vitamiin võib aidata säilitada astmahaigete kopsude tööd, nagu näitab Norras läbi viidud uurimus.
Katuseprofiili valikut mõjutavad lisaks tehnilistele tahkudele – Eesti kliimasse sobib kaldkatus paremini kui lamekatus – ka visuaalsed aspektid, sest katus peab sobima majaga, ümbruskonnaga ja meeldima majaomanikule.
“Piirkonniti ei saa klient ise katu
Kliimasoojenemise vastu võitlemisel on hetkel kõige silmatorkavamad meetmed seotud autotranspordiga. Süsinikdioksiidi emissioonile kehtestatakse aina rangemaid piiranguid, mille tagajärjeks on hübriid- ja elektriautode aina massilisem tootmine.