Loo esimeses osas oli juttu sellest, mis teeb peale haiguste ja vigastuste meie kuulmise ajapikku nürimaks. Mis peale teleka aina kõvemaks panemise annab märku, et ei kuule enam hästi?
Lapsepõlves kogetu määrab meie edasises elus väga palju. Kui lapsepõlv rajaneb vanema ja lapse vahelisel turvalisel kiindumussuhtel, oleme tulevikus julgemad, enesekindlamad ja iseseisvamad.
Kui viirused on lapse üles leidnud ja tõbi juba kallal, ei saa enamasti hakkama apteegi abita, et pisike või ka suurem tunneks end põdejana paremini ja tõbi taanduks natukegi kiiremini.
Nõu annab Suur-Pärnu apteegi juhataja Liivi Allikas.
Juba mitmenda
Miks meist enamikul kuulmine aastatega töntsimaks muutub; mis sellest enda ja teiste puhul märku annab ning mis siis aitab, räägib Tallinnas asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kuulmisnõustaja Karin Tammur.
Kui kaasasündinud kehv kuulmine, haiguse
Ilmselt oleme kõik aeg-ajalt mõelnud, et võinuks elus ühte või teist asja muudmoodi teha või sootuks tegemata jätta. Samas teame, et minevikku muuta ei saa ja tagantjärele kahetsemine kaugele ei vii.
Paljud on harjunud töönädala vältel kogunenud unevõlga nädalavahetusel välja magama. Sellest on küll suur abi, aga kõigist kuhjunud unepuuduse kahjudest paari ööga üle ei saa, näitab värske uuring.
Uuringus piirati 30 vabatahtliku 20.