Mõne raamatuga on nii, et piisab vaid esimeste lausete lugemisest, kui ma kukun sellesse ja jään sinna kuni viimase leheküljeni. Vahel tegelikult kauemakski.
Kui sind on ära tüüdanud jõulutulukestega vanaema lõngakera mängimine, aga tahaksid pimedal hooajal siiski hubast valgust nautida, aitavad sind hädast välja alalised leedribad.
Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm.
„Meilt on juba selline lennult võte ajakirja tehtud!“ hüüatab Paju talu pererahvas, kui fotograaf drooni õue kohale õhku saadab. „1930-ndatel ja kanamaja katuselt.“
Ka 1937.
Ridaelamu otsaboksis on perel lausa kaks aeda: üks maa peal ja teine suurel rõdul.
Seitse aastat tagasi otsustasid Kristiina ja Marek kolida Tartu kesklinnast kaugemale mõnda rahulikumasse eeslinna, et loodust ja privaatsust oleks rohkem.
Pole just palju neid, kellel puudub oma suhtelugu ja perekond. Seetõttu puudutavadki raamatud, mis räägivad abikaasadest, lastest ja perekonna omavahelistest suhetest väga mitmeid lugejaid.
Sue Milleri „Monogaamia“ keskmes on Annie ja Graham.