Volvo Made in USA

Tõnu Ojala
05.12.2018
USA ja Volvo? Täpselt nii, tegu on esimese seda marki autoga, mis hakkab ka meile tulema uhiuuest Lõuna_Carolinasse püsti pandud tehasest. | Tõnu Ojala

USAs tootmisse minev S60 on esimene Volvo, mille mudelivalikus ei saa olema diiselmootorit. On vaid klassikalised bensiinimootorid ja pistikhübriidid. Uudisena ei saa S60-le enam ka manuaalkäigukasti.

Suund diiselmootoritest loobumisele on maailmas saanud üldiseks ning esimeseks Volvoks, kus diisel ajalooks saab, on uus S60. See auto on ainulaadne ka seepärast, et tegu on esimese Volvoga (kui veokid kõrvale jätta), mida toodetakse USAs. Kui lisada, et S90-d tulevad Hiinast (edaspidi kolitakse sinna ka osa S60 tootmisest), tuleb aktsepteerida globaliseeruvas maailmas üha enam valitsema kippuvat olukorda, kus auto ninal olev logo ei ütle midagi selle kohta, kus konkreetne auto kokku pandud on.

Eks näis, kas ja kuidas diisli puudumine kajastub konkurentsis suure Saksa kolmikuga, kelle kõrvale Volvo end seada soovib. Nii uhiuus BMW 3. seeria, järgmisel aastal uuenev Audi A4 kui peagi ka diiselhübriidina pakutav C-klassi Mercedes-Benz on Euroopas kõik võrreldes Volvoga hoopis teises kaalukategoorias ning vähemalt esialgu ka diislitele panustamas.

Kui manuaalkastist loobumine Eesti oludes endast teab mis õnnetust ei kujuta – nagunii valitseb selles maailmas automaatne käiguvahetus – siis diiselmootoriga Volvosid on meil tänavu bensiini-Volvodest tunduvalt enam ostetud. Sarnaselt Jaapani autotootjatele plaanib ka Volvo diislite puudumise hübriididega korvata ja nii saabki mudelivalikus olema kaks pistikhübriidi. T6 Twin Engine AWD on 340 ning T8 Twin Engine AWD 400 hj võimsusega, kusjuurest viimasest tuleb lisaks Polestar Engineered-versioon. Lisaks 15 lisahobujõule tähendab see muudatusi auto kujustuses, võimsamaid pidureid ning madalamale lastud vedrustust kombinatsioonis suuremate rehvidega. Tava-bensiiniversioonidest saavad esialgu rohelise tule T5 ja T6 – vastavalt 250 ja 316 hj, neist esimene esi-, teine nelikveolisena. Ootelehel olla veel T4 ja T5, mõlemad esiveolistena, ning kindlasti ei ole lõplik ka hübriidmudelite loetelu.

Selgitamist vajab ka nelikveoliste mudelite loogika. Hübriidid muutuvad nelikveolisteks tänu tagasillale lisatud elektrimootorile, T6 nelikvedu on klassikaline. Ja kui senise S60 mudelirivis oli ka kõrgendatud Cross Country, siis see järeltulijat ei saa ning edaspidi räägime Cross Countryst vaid seoses V60-ga.

Nüüdseks iseseisvaks automargiks ülendatud Polestar on Volvosid varemgi tuuninud, ent edaspidi hakkavadki seda lisanime kandvad mudelid baseeruma vaid hübriididel. S60 on esimene omataoline, uuel aastal on oodata ka V60-l ja XC60-l põhinevaid mudeleid.

S60 puhul ei väsinud Volvo inimesed toonitamast selle auto sõiduomadusi ja nii ei kutsuta oma uut lapsukest mitte lihtsalt sedaaniks vaid sportsedaaniks. Vähemalt esmasel proovisõidul väljas olnud T8 Polestar Engineered´i ja T6 R-Designi puhul pole tegu pelgalt sõnakõlksuga, sest autod on tõesti kiired ja sportlikud. 100 km/h-ni kulub vastavalt 4,7 ja 4,9 sekundit (mis ei jää kaugele sellistest legendidest nagu Audi S4, BMW M3 ja Mercedes-AMG C43) ja sellised näitajad kombinatsioonis suurepäraste seadistustega tagavad, et vähemalt esiveoliste sport(like) sedaanide konkurentsis (tagaveo fännid tõmbavad esiveolist platvormi kasutava Volvo peale niikuinii ninad vingu) on Volvol eduks kõik eeldused. Et Volvol on selles osas tõsi taga, reedavad ka Polestar Engineered-versiooni Öhlinsi seadistatavad amortisaatorid, mis tehaseautodel kõige tavalisem vidin ei ole.

Pistikhübriidide ja bensiiniversioonide silmaga nähtav erinevus ilmneb sõidurežiime valides. Hübriididel on erinevaid sõidurežiime neli, lisaks vaikimisi kasutatavale Hybridile veel sportlik Power, nelikvedu kasutav AWD ning vaid elektri jõudu pruukiv Pure, tavamudelitel tehakse valik kolme režiimi vahel. Ideaaloludes pea poolsada kilomeetrit ka vaid elektri jõul läbida suutva pistikhübriidi sarnasust elektriautodega suurendab ka käigukangist valitav B-asend, mis pidurdusenergiat intensiivsemalt elektriks pöörab ja pidureid säästab.

Volvo on veidi korrigerinud oma sõnastust elektrooniliste sõiduabide osas ning kui 90-seeria juures kiideti Pilot Assisti võimet autot iseseisvalt roolida, siis reaalsus on osutunud veidi keerulisemaks ning nüüd rõhutatakse, et tegu ei ole isesõitjaga ning et kurvilistel teedel ei ole see abisüsteem mõeldud juhti asendama. Tegelikkuses on aga just uuel S60-l juhiabid kõige täiuslikumad Volvo valikus – rääkigu Volvo PR-inimesed mida tahes.

Eestisse on uut S60 oodata järgmisel kevadel. Auto hinnatase pole veel teada, aga orientiiks nii palju, et universaalkere ja bensiinimootoriga sõsara V60 hinnatase algab 45 000 euro lähedalt.

Sarnased artiklid