Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri üksuse juhi Toivo Praakeli sõnul kuuluvad ülesvõtmisele ja likvideerimisele need vaskkaablid, mis on muutunud tehnoloogia uuendamise tõttu kasutuks ning mida enam teenuste pakkumiseks ei kasutata.
Vaskkaabli likvideerimisele aitab kaasa peamiselt just fiiberoptilise ehk valguskaabli paigaldamine, mis on tänapäeval kõige kiirem viis internetivõrgus andmete edastamiseks
„Kui vaskkaabli soonte läbilaskevõime piirdub mõne gigabitiga sekundis ja sedagi vähem kui 100 meetri kaugusele, siis optika ülekandevõime piire me täna ei näe ning saame rääkida kümnetest terabittidest sadade kilomeetrite kaugusele,“ ütles Praakel.
Tema kinnitusel on kaasaegsed valguskaablid lisaks sadu kordi suuremale ülekandevõimele ka oluliselt väiksema “jalajäljega” keskkonnale: valguskaabli kiudude mõõtmed on kordades väiksemad, valmistamise põhikomponendid on liiv ja vesi ning andmete edastamine toimub kordades väiksema elektrienergia kuluga. Lisaks ei ohusta optilist kiudu erinevalt vasest rooste, oksüdeerumine, vesi ega lumi ning see ei reageeri raadiolainetele.
Veel üks oluline eelis vase ees on see, et valguskaabel ei karda äikest ega elektrivõrgus esinevaid häireid. Optiline terminal on palju töökindlam, kuna optiline sideliin edastab valgust, mitte elektrivoolu.
Põhjus, miks on Telia Eesti ette võtnud vaskkaablite mahuka väljavahetamise, on asjaolu, et nõudlus kiire ja tänapäevase interneti järele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. „Eelkõige on see tingitud videosisu osakaalu tõusust, mis moodustab juba enam kui poole lairibaliikluse kogumahust. Ainuüksi sel aastal saavad enam kui kaks kolmandikku kõigist kodudest, kuhu Telia on oma püsiühendusega jõudnud, hakata teenuseid tarbima üle optikaühenduste,” märkis Praakel.
Klientidele, kes on Telia valguskaablivõrgu teeninduspiirkonnas, pakub Telia alla- ja üleslaadimise kiirusi kuni 1 Gbit/s.
Maapinnast väljavõetavad vaskkaablid lähevad utiliseerimisele ning vask ja muud metallid leiavad taaskasutust tootmises.
