Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professori Tauno Otto sõnul on eri robotite jaoks erinevad lahendused: „Üks koostöö eesmärkidest on luua taastusravirobotitele tarkvarad, et tuua patsientide igapäevakeskkond, näiteks kodu või töökoht, rehabilitatsioonikeskusesse. Sama plaanime teha virtuaalreaalsuse abil.“ Prof Otto on veendunud, et tuleviku meditsiinikeskused on üha rohkem inseneride ja robotite pärusmaa.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimehe Kadri Englase sõnul on taolised arengud taastusravis olulised: “Nii saame kohandada teraapiaid rohkem vastavalt patsiendi vajadustele ja luua neile tuttavat keskkonda. Taastusravi ja rehabilitatsiooni tähtsaim eesmärk on saavutada igapäevaelus hakkamasaamine. Seetõttu on tavapärase keskkonna taasloomine teraapias olulise tähtsusega. Robotid ja nende tarkvara saavad selles olla abiks.“
Taastusravi spetsialistid ning teadlased soovivad testida ka digikaksikute tehnoloogiat, et roboteid juhtida distantsilt ja koguda neilt vajalikku tagasisidet sooritatud teraapiatest. „Vahetu tagasiside toetab patsiendi motivatsiooni, pikemaajalisem tagasiside aitab teraapiaid paremini planeerida ja tulemuslikumaks muuta. Lisaks asume analüüsima 3D tehnoloogia tõhusust individuaalsete ortooside printimisel, et aru saada, kas ja milliste ortoosidega õnnestub võita aega ja vähendada kulusid,“ kinnitab Kadri Englas.
Koostöö aluseks on Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimehe Kadri Englasi sõlmitud raamlepe.
