Yaris - õnnestunud väikeauto Toyotalt
Martin Harak
04.11.2016

Pisikesed linnaautod pole eestlastele kunagi meeldinud. Vaatamata üldisele eelistusele oli teise põlvkonna Toyota Yaris üks vähestest pisiautodest, mis Eesti ostjaid vaatamata kõrgele hinnale omal ajal köitis. Ja peaks õigupoolest ka kasutatuna köitma.

Ainuüksi pilgust Eesti tänavatele piisab, et mõista ülejäänud Euroopaga võrreldes meie erilisi autoeelistusi. Teise põlvkonna Yarist esitleti maailmale 2005. aastal ning vaatamata eestlaste suurte autode lembusele sai see siinmail vägagi populaarseks. Pole ka midagi imestada, sest erinevalt paljudest ülejäänud toonastest väikeautodest ei jätnud Yaris muljet, justkui oleks tegemist odava säästuautoga, teisest küljest andis müügitulemustele oma panuse ka Toyota hea maine.
Erinevalt eelkäijast loobuti teise põlvkonna Yarise juures pisikest mahtuniversaali meenutavast keretüübist Verso. Valikus olid aga endiselt 3- ja 5ukseline luukpärakere. Disaini võib pidada meeldivalt konservatiivseks ning isegi eelkäijaga mõnevõrra sarnaseks.
Tagasikutsumiskampaaniaid korraldati Yarisele mitmeid ning sõltuvalt vaatenurgast võib selles näha või siis mitte näha probleemi. Kindlasti näitab ekspluatatsioonis oleva auto pidev parendamine aga tootja vastutustundlikkust.
Teise põlvkonna Yaris teenis EuroNCAP turvalisustestis välja maksimaalsed 5 tärni. Eraldi eeskujulikuks hinnati pisikese Yarise tulemust külgkokkupõrke testis.
Yarise ainus suurem mudeliuuendus viidi läbi 2009. aastal. Väliselt muutus auto vähe, suuremad muutused viidi läbi mootoriruumis. Kolmanda põlvkonna Yaris saabus müügile 2010. aastal.

Väike, kuid ruumikas ja praktiline
Väliselt ei ole Yaris sugugi pisiautode segmendi suurim esindaja. Tublisti alla 4 m pikkusena on see isegi kuni 200 mm lühem, kui mõni konkurent. Ehkki kitsaste linnaolude tarvis on võib see ju tervitatav olla, tekitavad tillukesed välismõõtmed siseruumi mahutavuse osas üksjagu muremõtteid.
Asjatult, nagu autosse sisenedes selgub. Enam kui 2,4 m teljevahe tähendab, et rattad asetsevad küllaltki auto nurkades, samuti on suudetud mootor auto esiotsa mahutada üllatavalt kompaktselt. Kokkuvõttes mahub Yarisesse mugavalt 4 sõitjat, tagaistujate elu teeb mõnusaks kesktunneli puudumine ja rohke pearuum.
Tagaistet on võimalik 150 mm edasi-tagasi liigutada, samuti on reguleeritav seljatoe kalle. Istmed ise on paraku tillukesed nii ees kui taga ning suuremat mõõtu reisijad neil pikalt istuda ei soovi. Kuid vaevalt Yarise konstrueerimisel pikkade vahemaade läbimine eraldi eesmärgiks oli.
Pakiruum on oma 285 l mahutavusega ahtake, kuid rohkemat ei paku ka ükski konkurent. Tagaistmeid sättides saab seda aga kuni 363 l-ni suurendada. Lisaks on võimalik tagaistmed suurema veose tarvis kokku klappida. Praktiliseks muudab pakiruumi nn kahekorruselisus, kõiksugu sahtlikesi ja taskuid jätkub aga nii salongis kui pakiruumis erakordselt palju.
Armatuurlaua näidikud asetsevad sarnaselt eelkäijale keskel, nii on juhile tagatud parim võimalik vaateväli ette. Näidikupaneel on kas digitaalne või klassikaline seieritega, sportmudelil TS kasutatakse ainult seiereid. Yarise salongi teeb võõristavaks suurte halli värvi plastpindade rohkus, kuid antud autoklassis pole kogetav siiski mitte liiga hull. Kontrastiks mõjub väga soliidsena tekstiilist polsterdus ustel.
Vaatamata sellele on Yarise koostekvaliteet eeskujulik ning salong peab ajale hästi vastu. Sisemüra on isegi maanteekiirustel pigem suuremate autode tasemel ning see on parem enamikust konkurentidest. Oma roll on selles heal aerodünaamikal (õhutakistustegur 0,30).
Varustus on Yarisel enamjaolt korralik ning mingeid probleeme töökindlusega ei esine. Paljudel eksemplaridel võib kohata näiteks võtmeta käivitust, kütust säästev start-stop-süsteem ilmus 1,3liitrise baasvarustusse mudeliuuendusega.
Toyota käivitamisel tasuks tähelepanu pöörata siduripedaali lõpuni allavajutamises. Vastasel juhul auto ei käivitu. Tundub naljakas, kuid see on Toyotade kasutajatele üksjagu probleeme valmistanud.

Head sõiduomadused, vastupidav veermik
Juba eelkäijat kiideti küllalt asjalike sõiduomaduste eest, teisel põlvkonnal läheb selles vallas aga veelgi paremini. Kui linnasõidul muud ei eeldakski, siis maanteel läbib Yaris isegi pikki vahemaid juhti üleliia väsitamata. Teisisõnu käitub auto rahulikult, ei ole kõrgele kerele vaatamata tundlik külgtuule suhtes ning vedrustus hoiab kere kurvis üleliia kaldumast. Roolitunnetus on küll mõnevõrra sünteetiline, kuid taas kord tuleb meelde tuletada, milleks üldse selline auto loodud on.
Sportlikkust siit oodata ei maksa ning isegi väikest viisi elamuseks oleks Yarisega sõitu paljuks hinnata. Oma tööd teeb see sellegipoolest korralikult ning jällegi paremini kui enamus konkurente.
Yarise suureks trumbiks on kokkuvõttes suurema auto tunde tekitamine, kui ta seda tegelikult on. Konkurentidega võrreldes on üheks Toyota eripäraks väga väike pöörderaadius, mis muudab manööverdamise linnas äärmiselt lihtsaks.
Esisillas kasutatakse klassikalist MacPherson-lahendust, taga aga pisiautole omast väändetala. Vedrustuse töö õiglaseks hindamiseks saab ühtaegu kiita selle tööd nii auklikul teel ukerdamisel kui täislastis sõitmist.
Veermik on isegi Eesti künklikel teedel väga vastupidav ning kui ka ajapikku tuleb kuluosi vahetada, on remont soodne juba ainuüksi veermiku lihtsa ehituse tõttu.
Toyota pidurid tulevad pisikese Yarisega samuti kenasti toime. Seetõttu aga need ka kuluvad kiiresti ning pole eriline üllatus, kui esipidurite klotsid kuuluvad vahetamisele iga mõnekümne tuhande kilomeetri järel.

Parim valik bensiinimootor ja manuaalkast
Esimestel aastatel võis Yarise soetada 1- või 1,3liitrise bensiini- või 1,4liitrise diiselmootoriga. Vastavalt 69, 87 ja 90 hj jõuallikad annavad mõistliku kütusekulu juures kaasa näpuotsaga kiirust ja mitte just erilist särtsakust. Mõningast harjumist tahab uimase tunnetusega gaasipedaal, mida kord vajutatakse liialt palju, siis jälle liiga vähe.
Eelistada tasuks 1,3liitrist bensiinimootorit, mis sarnase kütusekulu juures pakub tänu ühele enamsilindrile mõnevõrra toekamat pöördemomenti ning seetõttu natukenegi väledamat minekut.
Mudeliuuenduse käigus vahetati see mootor täiesti uue 1,3liitrise (100 hj) jõuallika vastu. Samal ajal käidi üle ka 3silindriline ottomootor ning diiselmootor, nii et paranes ökonoomsus ja dünaamika. Kui esimese otsa mootorid tarbisid keskmiselt umbes 6 l/100 km, siis uuemad said hakkama umbes liitri jagu vähemaga.
2009. aastal lisandus valikusse 1,8liitrine sportlikum mudel lisanimega TS. 133 hj ei tee Yarisest siiski sportautot, kuid annab sellele nii linna- kui maanteesõiduks soliidse mineku. 0-100 km/h võtab aega 9,3 s, keskmine kütusekulu on seejuures 7,4/100 km. TS-d on järelturul siiski pigem haruldane nähtus.
Kui bensiinimootorid on sisuliselt „pommikindlad“, siis diisli puhul tasuks olla ettevaatlikum. Harvad ei ole õlikaod süsteemist, probleemid kinnitahmuva EGR-klapi ja turboga. Seda eriti, kui sõidetakse lühikesi ja madala koormusega linnasõite. Marginaalselt väikese kütusesäästu võib nullida võimalik kulukas remont.
Käigukastidena võis Yarisele algselt valida 5käigulise manuaali ning MMT nime kandva robotkäigukasti vahel. Mudeliuuendusega lisandus 6käiguline manuaalkast (va 1liitrisele mudelile). 6käigulise kasti ülekandearvud võrreldes 5käigulisega eriti ei muutnud ning mõlemal oli juba 4. käik kiirendavaks käiguks. See aga tähendab, et 6. käik on isegi koormamata autoga maanteel sõiduks liiga pikk ning kergete tõusude ületamine kipub koostöös pisikeste mootoritega muutuma probleemiks, möödasõiduks vajalikuks kiirendusest rääkimata.
Proovisõidul tasuks hinnata käikude lülitumise sujuvust. Raginaga sisseminevad käigud võivad viidata sünkronisaatorite kulumisele. Diisli puhul tähendab vibratsioon aga ilmselt hooratta elu lõppu. Selle vahetamine on aga kulukas.
MMT-kastist tasuks aga kaarega mööda käia. Juba teiste Toyota mudelite ülevaadetes oleme seda pooltooteks nimetanud, imet ei tee see ka Yarise mootori külge ühendatuna. Käiguvahetused on uimased, arusaamatutel hetkedel lülitub sisse vale käik jne. Lisaks ei ole MMT ka kuigi töökindel. Probleeme on põhjustanud nii seadeldise juhtplokk, lülitusmehanism ja näiteks sidur. Remont on mõistagi aeganõudev ja väga kulukas.
Hammasrihma vahetuse peale Yarise omanikul raha ei kulu, sest mootorid kasutavad ketti. Hooldused on soodsad ning seda isegi margiesinduses. Seda enam võiks igasugu garantiide ja tagasikutsumiskampaaniate kehtivuse huvides eelistada soliidse esindusajalooga eksemplare. Hoolduste hinnad jäävad sõltuvalt mudelist ja läbisõidust 80-300 euro piiridesse.

Väärt valik
Yarise tugevamateks trumpideks on selle väga hea koostekvaliteet, vähene sisemüra ning korralikud sõiduomadused. Lisaks veel soliidne ja pretensioonitu disain, suurepärane vastupidavus ning sportmudeli TS olemasolu. Eripäradena ei tohiks mainimata jätta ka tillukesi välismõõtmete kiuste väga avarat salongi ning häid esitulesid.
Miinustena lähevad kirja klassikalise automaatkasti puudumine, diisli ja robotkasti probleemid ning võib-olla kõrge soetushind. Viimane on aga osalt isegi pluss, sest iseloomustab Yarise omadust hoida hinda.
Kokkuvõttes ei eristu Toyota konkurentidest õieti millegi konkreetsega, kuid tervikuks on kokku pandud väga hea auto, mille omadused teenivad mis tahes valdkonnas alati maksimumi või selle lähedased punktid. Seega soovitame soojalt!

Sarnased artiklid