X nagu kümme
Glen Pilvre
04.01.2018

Aeg lendab ja nii üllatav kui see ka pole, saabus iPhone maailma muutma juba kümme aastat tagasi. Selle kümne aasta sisse on Apple mahutanud küll kaheksa mobiiligeneratsiooni, aga aastakäigud ja mudelinumbrid pannakse klappima juubelimudeliga iPhone X.

Apple’i tänavusügisene keynote ehk uute toodete esitlemine oli ebaäpplilikult segane – või siis hoopiski vastupidi, sest ega peale iPhone Xi ju muust ei räägitud. Aususe huvides peab siiski meenutama, et tegelikult esitles Apple koguni kolme uut iPhone’i – iPhone 8, 8+ ja X. Esimesed kaks oleks võinud küll vabalt vahele jätta, aga eks soojenduseks peab ju ka midagi olema.
Väga pidulik oleks nüüd öelda, et iPhone X on esimene nupuvaba mobiil – nupuvaba selles mõttes, et esipaneelil pole enam ühtegi nuppu – aga selle au sai endale hoopis Nokia N9 aastal 2011. Igatahes sarnaselt N9-le tuleb X-ga asju ajada vaid viibates. Mis on juba tekitanud elevust rohkem kui küll – ühed ütlevad, et Apple hakkas remontima täiesti töötavat „masinat” ehk kodunupu ja sõrmejäljesensori kombinatsiooni. Teised aga rõõmustavad tulevikulise lähenemise üle. Kusjuures on märkimisväärne, et laitjaid tundub olevat just nimelt rohkem Apple’i fännide hulgas, kes on ilmselt juba kümme aastat harjunud kodunuppu vajutama.
Põhjus, miks nuppu enam pole, on loomulikult ekraanis, mis täidab terve esipaneeli. Või vähemalt peaaegu terve – jättes vabaks vaid ühe väljalõigatud sektori, kus asuvad erinevad sensorid ja kaamerad. Ka see „lõige” pole kedagi külmaks jätnud – üks arvab, et tegemist on lubamatu disainiapsakaga ja teine küsib, miks ei võinud Apple sõrmejäljesensorit lihtsalt mujale paigutada? Igati loogiline küsimus tegelikult, sest nii Sony küljepealne kui LG tagaküljeline lahendus on mõlemad väga mugavad kasutada ja viimast on paljud juba kopeerinudki.
Apple aga lähtus tarkusest „kui läheb nupp, mingu ka sensor”, ning laenas konkurentidelt hoopis teise asja – näotuvastusega avamise. Juba aastaid tagasi oli see ühe võimalusena Android-telefoni menüüdes ning nii Microsoft kui Samsung on eksperimenteerinud täiendavalt silma võrkkesta skaneeriva lahendusega. Kõik need mõnikord töötasid, aga siis jälle ei töötanud – igatahes tänaseks on enamik näotuvastusest loobunud. Apple tegi aga taas seda, mida ta hästi oskab ja pani juba leiutatud jalgratta päriselt sõitma, piltlikult öeldes. Tõsi, tegemist pole päris samade tehnoloogiliste lahendustega, nagu on seni eksperimenteeritud.
iPhone X projekteerib näole 30 000 infrapunatäpikest. Nende peegeldusi ning kaugusi analüüsides loob algoritm võimalikult täpse ruumilise koopia just näo pinnast, laskmata end segada prillidest või habemetest. Seda infot hoitakse vaid telefonis ning skännitud nägu väidetavalt Apple’i peakorterisse ei jõua – milles ei saa muidugi lõpuni kindel olla.
Apple’i väitel on taolise näoskanni puhul tõenäosus, et keegi on juhtumisi piisavalt sarnane ja mobiili lukuekraani „lahti muugib” üks miljonist. Mobiili sõrmejälje sensori puhul olevat sama näitaja kõigest 1: 50 000. Olgu aga öeldud, et kaksikud või kolmikud või mingil muul põhjusel identsete nägudega inimesed siia protsendi alla ei kuulu – proovisime järele ning mobiil avanes pahaaimamatult. Kuid ega ka teised inimesed neil muidugi vahet ei teinud. Apple’i väide ongi, et telefon oskab omanikku ära tunda täpselt sama kindlalt nagu sõbrad või teised inimesed. Nii et jõuluvanadel ja Araabiamaadest pärit naisterahvastel ilmselt Face ID kasutamine ei õnnestu ja mitmikud peaksid üksteist usaldama.
Küll aga tuleb nentida, et telefonil kulub ikkagi napp sekund aega, et identifitseerimisprotsess edukalt lõpuni viia. Kasutajal piisab avamiseks vaid ekraani vaatamisest ning selle alt servast üles viipamisest ning suure tõenäosusega on sel ajal ka telefon jõudnud omaniku õigsuses veenduda. Veel ägedam aga oleks, kui isegi viipama ei peaks – kui norida. Igatahes toimib Face-ID küll peaaegu nii nagu lubatud – pimedas, prillidega, mütsiga, lamades jne. Vaid siis, kui suuremat sorti vuntsid või habe maha ajada, tuli end uuesti telefonile tutvustada.

Uus kasutusloogika
Kuna kodunuppu enam pole, on Apple pidanud muutma kogu senist kasutusloogikat, mis, nagu öeldud, paljudele i-fännidele kohe üldse ei sobi. „Koju” saab nüüd ekraani alt üles viibates, kiirseadistuste menüü (mis seni avanes just nii) avaneb ekraani paremalt ülevalt alla viibates. Ekraani keskelt alla viibates avaneb otsingumenüü ja ülevalt teavitused – nagu ennegi. Lahti olevate rakenduste vahel saab liikuda ekraani allserval paremale-vasakule viibates ning viimase kahe vahel ka samamoodi kiirelt valida. Erinevaid „otseteid” on veelgi ning tõsi ta on, et mõistlik on need endale enne telefoni kasutamist selgeks teha. Viipamisvastaste peamine argument ongi, et viibeterägastik pole nii konkreetne kui nupu vajutamine, aga mobiili nädal-paar kasutades on sellega küll raske nõustuda – igatsus nupu järele kadus küll väga ruttu ja hoopis vana telefoniga oli kummaline asju ajada.
Igavamatest ja tehnilisematest omadusest rääkides tuleb kiita ka uut OLED-ekraani (esimest Apple’i maailmas) ja selle muutuvat tonaalsust vastavalt ümbritseva valguse värvile. Peale Xi kasutamist tundusid tavalised ekraanid toavalguses küllalt kolesinised.

Aga kaamera?
Kaamerast pole õnneks palju rääkida – see on erakordselt nobe ja hea. Nagu ikka iPhone’d, eelistab ka X rõhutada soojemaid toone, mis meie igikestva sügisega sobib väga hästi. Läätsesid on kaks, nagu senistel pluss-mudelitel – üks lainurk, teine kitsama nurgaga portreede tarbeks. Kui aga valgust on vähem, siis kasutab X ikkagi „valgemat” ja laiemat objektiivi ning cropib sensorilt väiksema ala, mis pole väga „aus”.
See, kas Xi kaamera on parimatest parim, sõltub juba maitsest, aga vähemalt tuleb sellest kiiresti ja 99,99% tõenäosusega kena pilt – tehnilises mõttes.
Aga kui norida, siis vast videokaamera stabilisaatori üle, mis näiteks jalutamist „silub” kuidagi väga kummaliselt, nagu oleks filmija üht-teist liigtarbinud.

Kokkuvõte
Tegelikult peaks ikkagi mainima hinda ka – alates 1179 eurost ja lõpetades 1349ga. Uus tipptase. MacBook Airigi võib saada odavamalt, rääkimata paljudest muudest asjalikumatest asjadest. Aga see on ratsionaalne lähenemine ja kui teile juhtumisi selline lähenemine sobib, siis pole mitte ainsatki mõjuvat põhjust, miks peaks sellise raha eest ostma sellise asja – puhas lollus. Tahtmata küll „nupumeestega” tüli norida, aga veel puhtam lollus oleks täna osta näiteks iPhone 8 või 8+. Sest need on ainult natuke odavamad, aga kordades igavamad.
Aga iPhone X on puhas emotsioonilaks. Mida on äge katsuda, äge kasutada ja äge taskusse tagasi panna. Ja emotsioonid on teatavasti hindamatud.

Sarnased artiklid