X-faktoriga Volvo
Tõnu Ojala
11.11.2015

Täht X kipub autode mudelitähistes enamasti midagi ekstreemset tähistama – olgu selleks siis kõik vedavad rattad või maastikukõlblikkus. Nii on ka Volvo veokirivi üks tõsisemaid tegijaid FMX konstrueeritud just nende kõige karmimate tingimuste jaoks. Eelkõige leiavad seda masti masinad kasutust suurtel ehitusobjektidel aga sageli ka kaevandustes.

Nagu mudelitähis reedab, baseerub FMX (lühend sõnadest Forward control Medium Xtreme) standardsel FM-seeria Volvol ja valmivad need autod väikeseeriatena. Esmakordselt ilmus selline täheühend Volvo Trucksi mudelirivvi aastal 2010, nüüdseks ollakse jõudnud FMX-i teise mudelipõlvkonnani, mis erineb esimesest nii suurendatud sõidumugavuse kui uue õhkvedrustuse poolest.
FMX-seerial kasutatakse kas 11- või 13liitrise töömahuga jõuallikaid – väiksema võimsusvahemik on 330–450 hj, suuremal alates 420-st, lõpetades 540 hj-ga. Muljetavaldav on veoskeemide rida – 4x2, 4x4, 6x2, 6x4, 6x6, 8x2, 8x4, 8x6,10x4 või 10x6 ning see tähendab, et seeria ülemise otsa esindajad suudavad juba väiksematele karjääriveokitelegi konkurentsi pakkuda – olgu tegu siis Caterpillari mudelitega 770 ja 772 või isegi Narva karjäärist tuttavate BelAZide või Hitachidega (vt TM, 4/2015).
Ehkki veovõime poolest jääb sõltuvalt mudelist kuni 40 tonni peale võttev FMX Narva karjääri uutele Hitachidele 20 tonniga alla, on omad eelised ka Volvol. Esiteks on nad tunduvalt kiiremad (ehkki tööolukorras sellest alati abi ei ole, sest nt Narva karjääris kehtib niikuinii kiirusepiirang), teisalt pole aga tegu eritehnikaga, mis tähendab seda, et autode hooldamine ja remontimine on tunduvalt lihtsam.
Sisuliselt on tehnilises mõttes tegu samasuguste Volvo veokitega, mis meil igapäevaselt teedel-tänavatel liiguvad ja see tähendab eritehnikaga võrreldes hoopis teisest klassist kulunäitajaid. Kas või see nüanss, et hiiglaslikud karjäärisõidukid omal käel ikka hooldusse ei sõida – vaid kinnisel territooriumil liiklevat eritehnikat sealt teedele-tänavatele tuua ei saa ja isegi rehvivahetus tähendab BelAZil või Hitachil hoopis midagi muud. Tõsi, täiskoormaga pole ka FMX-il avalikele teedele siiski asja, sest tühimassi ja kandevõimet kokku liites jõuab hõlpsasti sellise numbrini nagu 66 tonni.
Loomulikult ei saa pelgalt nende näitajate põhjal üht autot teisele eelistada, sest lisaks kiirusele ja kandevõimele tuleb arvestada kogu töötsükliga – näiteks sellega, kui võimsad on ekskavaatorid, kui suured on vahemaad karjääris ja palju muugagi.
FMX-i juhi töökoht ei erine tava-FM-i juhi omast sisuliselt millegi poolest. Autojuhi elu on tänapäeva raskeveokites äärmiselt lihtsaks tehtud. Kõik on automaatne (FMX-i 6käiguline Powershift-automaatkast on tuttav teistelt nn tava-Volvodelt) ning tänu suurepäraselt toimivale roolivõimendile saab ka täislastis autol rooli sisuliselt vaid ühe sõrmega keerata ja harjumist vajavad vaid mõõtmed.
Seda masti masinad on mõeldud raske töö jaoks ja nii saab ka nende sõiduomadusi hinnata eelkõige koormatuna. Nagu mudelitähistest näha, toodetakse FMX-e nii kahe-, kolme- nelja- kui viieteljelistena ning loomulikult on neist kõige erilisemad just viimased.
Tallinna külje all Väo karjääris proovida olnud viieteljeline FMX üllatas manööverdatavusega – kaks pööravat esi- ja üks tagatelg lubasid enam kui 10 m pikkuse hiiglasega ette võtta manöövreid, mida ilma instruktori julgustamiseta esimese hooga ette võtta poleks söandanud. Kui tühjalt kipub auto konarlikel karjääriteedel üsna korralikult raputama, siis koormatult ei erinegi sõit sisuliselt millegi poolest nn tava-Volvodega sõitmisest.
Ka õnnestus silma järgi täiesti arvestatavate kraavide ületamine nii et neid sama hästi kui tähele ei pannudki – viis telge on ikkagi viis telge. Veavad seejuures esimene, kolmas ja neljas telg ning viienda telje saab vajadusel hüdraulika abil ka üles tõsta.

Sarnased artiklid