Windows Vista asemele Linux?
Arvo Mägi

Microsofti Windows on operatsioonisüsteem, mida kasutatakse rohkem kui 90% personaalarvutitel. Kuigi arvutimüüjad pakuvad viimasel ajal visalt palju kriitikat pälvinud Windows Vistaga arvuteid, pole see sugugi ainus võimalus. Kalli Microsofti operatsioonisüsteemi asemel, mis vajab head arvutit ja lisaks tasulist viirustõrjeprogrammi, võib kasutada tasuta Linuxi operatsioonisüsteemi. Arvutikasutajate enamik kehitab selle peale õlgu. Linux, mis see veel on?

Kõige laiemas mõttes on Linux operatsioonisüsteem, nagu seda on Windowski. Ainult selle vahega, et Linux on tasuta. Tasuta on ka koos Linuxiga tarnitavad rakendusprogrammid, nt Microsofti Office’it asendav kontoritarkvara OpenOffice.org ja Adobe Photoshopi asendav fototöötlusprogramm GIMP. Linux on praktiliselt viirusevaba, mistõttu pole vaja viiruse tõrjujat. Nende programmide maksumust arvestades võib Linuxi kasutaja kokkuhoid olla üle 15 tuhande krooni arvuti kohta.
Linuxi ja kogu plaadil oleva rakendustarkvara installimine kiirele arvutile võtab aega umbes 20 minutit, samale arvutile Windows Vista, viirustõrje, MS Office’i ja Photoshopi installimine ja registreerimine mitu tundi.
Täpsusest lugu pidavad Linuxi kasutajad muidugi tahaksid siin kohal protesteerida, et Linux tähendab vaid operatsioonisüsteemi tuuma, mille selle autor Linus Torvalds esmakordselt 17. septembril 1991. aastal, st 16 aastat tagasi, internetis välja pani. Kõik muu selle ümber on juba vastava distributsiooni (jaotus, variant – toim) koostaja suva järgi kokku pandud tarkvarakooslus. Erinevaid Linuxi distributsioone on üle saja, mis muidugi ei soodusta Linuxi levikut. On selliseid Linuxi variante, kus enamiku asju saab ka õppimata inimene ära teha, ja on neid, mille puhul on paratamatult vaja eelteadmisi, et installimisega toime tulla. Paar aastat tagasi vallutas DistroWatchi Linuxi jaotuste edetabelis komeedina esikoha Ubuntu Linux. Viimane Ubuntu versioon on 7.10 Gutsy Gibbon, mis ilmus 18. oktoobril.
Ubuntu Linuxi taga seisab Lõuna-Aafrika multimiljonär Mark Shuttleworth, kes nüüd osa oma IT-äriga teenitud miljonitest kogu maailma arvutikasutajate heaks annetab. Esimene Ubuntu lasti välja 20. oktoobril 2004. “Ubuntu” tähendab suulu keeles sõbralikkust teiste inimeste vastu. Teistest Linuxi jaotustest erineb Ubuntu eelkõige selle poolest, et see on igavesti tasuta, nii kodu- kui ärikasutajate jaoks. Tasulist Ubuntu Linuxit ei ole olemas, küll võib aga vajaduse korral osta tasulisi tugiteenuseid, mida pakub firma Canonical. Ubuntu Linuxi plaaditõmmiseid võib tasuta alla laadida, kopeerida, ilma igasuguste piiranguteta tasuta levitada ja installida kõigile arvutitele, alates koduarvutitest kuni töökoha serveriteni. Plaaditõmmiseid saab isegi posti teel tasuta koju tellida. Sellega seotud kulud kannab Canonical.

Millal sobib?
Ubuntut saab edukalt kasutada sobival riistvaral. Probleeme võib tekkida uusima riistvara, laiekraankuvarite, sülearvutite ja mitmesuguste väliste lisaseadmete korral. Arvestada tuleb, et Linux ei sobi Windowsi jaoks mõeldud arvutimängude jaoks, kuigi paljusid mänge saab vastava lisatarkvara abil mängida. Kui suudate arvutimängudest loobuda, siis võite loobuda ka videokaardist ja kasutada arvuti emaplaadi tugikiibistikku integreeritud videokiirendit, nt Intel GMA 9xx või GMA 3xxx. Sellest piisab nii filmide vaatamiseks kui ka 3D-aknahaldurite kasutamiseks.
Arvutimüüjad eelistavad Linuxist mitte rääkida. Pole ka ime, sest igast müüdud Windowsi litsentsist jääb arvestatav osa nende taskusse. Õnneks on võimalik alla laadida Ubuntu LiveCD, mis võimaldab operatsioonisüsteemi otse plaadilt käivitada, ilma arvuti kõvakettal midagi muutmata. Selle abil saate katsetada, kuidas Ubuntu teie arvutil (või arvutil, mida kavatsete osta, kui müüja seda võimaldab) töötab. Kui pilt ette tuleb, internetiühendus ja helikaart töötavad, siis peaks Ubuntu selle arvuti jaoks sobima ja võite samalt plaadilt alustada Ubuntu installimist. Multimeediafailide mängimiseks vajalikud kodekid ja videokaartide tootjate suletud lähtekoodiga binaardraiverid e -ajurid (restricted drivers) tuleb lisaks alla laadida, kuid alates Ubuntu 7.04 versioonist on see protseduur väga lihtsaks muudetud. Vaja on vaid interneti püsiühendust.

Sarnased artiklid