Windows 8 – „Make or Break”
Veiko Tamm
04.03.2012

Microsoft valmistub selle aasta lõpupoole taas lansseerima uut operatsioonisüsteemi nimega Windows 8 ning seekord tundub kolmeaastane arendusperiood püsivat ka graafikus (mitte nagu läks Vistaga).

Eelvaateversioonid on juba eelmise aasta septembrist olnud kättesaadavad ka laiemale testijate ringkonnale ja 29. veebruaril Barcelonas algaval Mobile World Congressil peaks Microsoft tooma laia ringi kasutajate ette Windows 8 Consumer Preview Build 8220 (kutsutud ka Public Beta). Järgneb veel suvine RC (Release Candidate) ja siis juba päristoode.
Mida uut ja revolutsioonilist toob see versioon kaasa? Kuigi süvitsi on opsüsteemi lihvitud ja parendatud, pole selles eriti kosmilisi muutusi leida. Kaks olulist punkti on siiski: esiteks, uus kasutajaliides Metro, mis peaks viitama kiirele liiklusvahendile, ning teiseks, unifitseeritud opsüsteem maailma levinuimate ARM-protsessorite jaoks (lisaks tavapärasele x86 arhitektuurile, mida kasutavad Inteli ja AMD protsessorid). Senised ARM-idele mõeldud lahendused Windows CE ja Windows Mobile ei suutnud suurt populaarsust võita, ka Windows Phone 7 ei ole hiilanud just menuga. Samas on aga just nutitelefonid ja tahvelarvutid möödunud aastate menukid ja nende müük on juba summaarselt ammu PC-de oma (olgu laua- või sülearvutite kujul) ületanud. Ja sellel turul on suurimad tegijad Apple’i iOS ning Google’i Android. Teadupärast plaanib Google Androidi ka laua- ja sülearvutite maailma tuua, nii et surve Microsoftile läheb aina suuremaks. Paljud analüütikud juba küsivad, kas pole senine tarkvaradominant lootusetult rongist maha jäänud.

Enim pälvibki tähelepanu uus Metro-nimeline kasutajaliides, mis on loodud puutetundlikke mobiilseid seadmeid silmas pidades. Ent puutetundlikud ekraanid on saabumas ka nn All-In-One (AIO) lauaarvutite maailma ning sõrmede või eripliiatsiga vanade Windowsi kasutajaliidestega manipuleerimine pole nii mugav. Kes istub aga vana ja hea lauaarvuti taga, see võib Metro välja lülitada ja kasutada Windows 7-ga sarnast Classic-stiili. Mis aga kaob koos Windows 8-ga, on vana hea Start-nupp alt vasakult, mis on elanud seal alates Windows 95-st – vähemalt on see nii senistes beetaversioonides.

Kuigi Windows 8 puhul saab vanas Classicus kasutada ka kõiki rakendusi, mis loodud Windows 7, Vista või XP jaoks, on Metro jaoks vajalikud uuel programmeerimisplatvormil Windows Runtime (WinRT) loodud lahendused. Need peaksid olema teoreetiliselt ristkasutatavad nii x86- kui ARM-protsessoritega seadmete vahel. Saabuvad nad pakituna AppX formaati ja pakkuma hakkab neid nii tasuta kui tasuliselt allalaadimiseks Windows Store (analoogselt Apple’i ja Google’i veebipoodidega).

Üks palju vasturääkivusi tekitanud funktsioon on Secure Boot – UEFI-l baseeruv kontrollsüsteem, mis takistab kasutamast autoriseerimata püsivara, opsüsteeme ja UEFI-draivereid. Kui selline info tuli ilmsiks, tõstsid paljud vabavaraentusiastid lärmi, sest see muudab võimatuks praegu tuntud multi-boot lahendused: lisaks Windowsi opsüsteemile saaks ju samasse masinasse paigaldada ka mingi Linuxi vm opsüsteemi ja arvutit alglaadides saaks kasutaja soovitavasse keskkonda minna. Näiteks Linux tööks ja netis surfamiseks, Windows arvutimängude jaoks.

Nüüd lubab Microsoft siiski, et kasutaja saab PC-süsteemide korral võimaluse see funktsioon välja lülitada. Samas on ARM-seadmetel Windows 8 sertifikatsiooni saamiseks nõutav, et Secure Bootist möödahiilimine või selle kinnikeeramine oleks tehtud võimatuks. Seega ei mingeid nt iPhone’ide jaoks loodud jail-brake’i-taolisi lahendusi, et operaatorilukustust maha võtta, oma operatsioonisüsteemi arendusi või ebaseaduslikult kopeeritud tarkvara kasutada. Kas sellest ka reaalset kasu on nutikate häkkerite vastu, näitab tulevik.

Vares kraaksub halba
Ühe suurima IT-võrgu ajakirja ZDNet kirjutaja Steven J. Vaughan-Nichols ütleb oma arvates viis põhjust, miks me ka aastal 2016 näeme rohkem Windows 7 töökohti kui uut Windows 8-t (analoogselt Windows XP pikaajalise eduga) ja leiab, et Windows 8 on DoA (Dead on Arrival) ehk surnult sündinud:

Sarnased artiklid