Windows 7 – ja palju muud
Veiko Tamm
03.04.2010

22. septembril 2009 sai ametliku stardi Microsofti uusim operatsioonisüsteem Windows 7, nii 32- kui 64bitise versioonina. Tehnikamaailm on andnud uuele süsteemile tema 100 päeva, nagu saavad valitsused, enne kui kriitikatuld avada. Ja nüüd asume siis vaatlema… ja kritiseerima: mida me lootsime ning kuidas on lootused täitunud.

Huvitavaks sissejuhatavaks faktiks oleks, et ühel meie regiooni suurimal netikaubamajal, Amazon UK, oli nende arvates ületamatu rekord kauba ettetellimise osas (st eeltellimused enne toote reaalset saabumist) Harry Potteri seitsmenda raamatu näol. Kuid üllatus-üllatus – kui ettetellimusse saabus Microsofti Windows 7, siis ületas see isegi Harry Potteri ettearvatud võlu. Sellist asja polnud Amazon siiani näinud. Ja mitte ainult – parun Münchhausen tegi ka iseendale ära – pärast Windows 7 eeltellimiste avamist müüs ta esimese 8 tunniga rohkem koopiaid kui Windows Vista kogu oma ettetellimisaja jooksul kokku.
Hämmastav? Miks nii? Siin peame me silmas pidama Microsofti esimest suurt pööret kõigi aegade jooksul. Senini oli firma nagu lõukoer istunud oma arendusversioonide (beetade jne) lekkimise valvel, tappes neid kõikjalt, kust aga veebist leidis. Peaasi, et keegi jumala eest ei näeks nende uut lapsukest enne, kui suured asjamehed Seattle’i äärelinnas on ta heaks kiitnud. Nüüd tehti ootamatu (kuigi mitte väga üllatav) pööre. Microsoft andis oma uue opsüsteemi juba 2009. aasta alguses vabalt testimiseks kõigile, kes vaid soovisid end registreerida ja uut OSi alla laadida. Eelmise versiooniga, Windows Vistaga haledalt põrunud kompaniil oligi see ehk ainus võimalus end taas tõestada. Ja see tõestamine tasus end ära – inimesed, kes olid testiaja jooksul uut OSi kasutanud, veendusid, et enam pole tegu ainult reklaamikampaaniaga, vaid SEE ASI teebki, mida lubatud ja ehk isegi veidi enam. Uskuge, tarbija ei ole nii loll, et ta alati „intelligentseid graanuleid” (sõltumatu labori poolt tõestatud) ostab. Vahel tahab ta ikka ise ka asjas veenduda ja kui on seda teinud, ostab toodet, mis tema arust ostmist väärt on.

Windows 7
Minul endal on uue OSi kasutamise kogemus väga varasest staadiumist, ehk siis 2009. aasta algusest, kui ma sain „viirusena” mõjunud Vista vahetada uueks ja värskeks keskkonnaks. Tegelikult ütlevad paljud olemust sügavamalt teadvad asjatundjad, et Windows 7 on just see OS, millisena pidi saabuma Vista. Kuna aga aega oli merre voolanud tonnidena, laskis Microsoft kiiruga välja n-ö pooltoore versiooni ja tegelik tulem on alles nüüd meie ees. Mina igatahes toetan seda arvamust – Windows 7 on tõepoolest valmis. Üks kuulsamaid ja võiks öelda ka sõltumatumaid ajakirju (ja ka veebis) Wired on isegi kuulutanud Windows 7 parimaks Microsofti opertasioonisüsteemiks läbi aegade. Äkki me usumegi J
Esimeseks suureks üllatuseks mulle ja paljudele tuttavatele arvutiabiteenust osutavatele tegelastele oli W7 oskus süsteemi draivereid paika panna. Tavaline rutiin – installi Windows, pane sisse driver-CD, installi emaplaadi chipset-driver, restart, installi graafikadraiver, restart, installi võrguliidese draiver, restart jne jne – osutus ootamatult mittevajalikuks. Windows 7 avastas ja paigaldas võrgukaardi ja kargas kohe netti, uuris, millised on mu arvuti raudvara iseärasused, sikutas kohale kõik vajalikud uusimad draiverid ja … pärast veidikest ootamist stardibki arvuti, millel pole Control Panel’i Device Manager’is mitte ühti hüüumärki! Pole ühtki tuvastamata raudvara? Kuidas? Kusjuures kõik töötab. Selle eest suur kiitus Microsoftile – draiverikamm on ajast-aega olnud üks suur probleem, eriti tavakasutaja jaoks.
Vaatame nüüd lühidalt, milles seisneb W7 paremus. Kui Vista püüdis teha kõik kasutaja eest ära, arvates, mida see teha tahaks, siis W7 on jätnud meile ikka veidi vabadust otsustada, mida me tõesti ise oma masinaga teha tahaksime. Igasugune Vistast meenuv graafiline tilu-lilu (ilma milleta moderne teismeline ei saa ju elada) on pandud valikutesse. Kui me tahame aga kasutada neid Vistast tuntud aero- jms efekte, siis me peame seda lubama. Oluliselt paremaks on muudetud paljude protsessorituumade ja suuremate mäluhulkade haldus. Ning W7-st on ka versioon netbookide jaoks (odavad madala jõudlusega arvutid).
Kellel soov asuda kasutama ausat ja legaalset W7-t (ning kel senini masinas mõni pealuid kandva musta lipuga versioon), neile saabus äsja ka meie turule GGK Win 7 Pro ehk n-ö legaliseerimisversioon – oma senise piraatkoopia asemele saate ametlikult osta vaid veidi OEM-ist (uuele arvutile paigaldatavast) kallima toote.

64bitine OS
See on teema, mis arvatavasti huvitab mitmeid tõsisemaid arvutikasutajaid. 32bitine ehk enimlevinud OS lubab adresseerida (kasutada) ainult 4 GB operatiivmälu. Kuna aga sellest on DOS/Windows-süsteemides ajalooliselt osa reserveeritud süsteemi enda vajaduste jaoks, saabki kasutaja oma RAM-ist kätte vaid 3,0–3,2 GB. Üleminek 64bitisele OS-ile tõi aga kaasa palju probleeme, nii draiverite kui tarkvara ühilduvuse osas. Kuna mina liikusin i7-965-protsessorile kolmekanalilise mäluga kogusummas 6 GB, olingi sunnitud kasutusse võtma 64bitise OS-i. Nüüd, üle pooleaastase kasutamisaja järel pole ma sellega kohanud ei draiveri- ega programmiprobleeme. Kõikidest vajalikest programmidest on olemas kas 64bitised versioonid või töötavad 32bitised igasuguste tõrgeteta. Enne W7-t valmistas 64bitine OS arvutikasutaja jaoks omajagu peavalu.

Internet Explorer 8
Kas see meile meeldib või mitte, kuid fakt on, et Internet Explorer on maailmas enimkasutatud brauser. Ja kuigi ta on olnud aeglane ja auklik nagu Šveitsi juust, on nüüdseks siin vallas suur areng toimunud. IE8 kohta ei saa enam niisama halbu sõnu öelda – kas kasutada või mitte, see on maitse asi, aga programmi on arendatud jõudsalt ja see töö on käimas siiani. Omamoodi toredaks lisaks on kiirendid (Accelerator), mida on juba suurel hulgal vabalt allalaadimiseks ja mida luuakse pidevalt juurde. Ka meil Eestis – veebilehelt http://www.microsoft.ee/ieaddons/ on juba praegu leida suur hulk kohalikke kiirendeid ja nn veebilõike. Hetkel on see veebileht veel n-ö beetastaadiumis, kuid kõik siit leitav töötab juba korralikult – kontrollige ise. Siit leiame enamiku interneti(ja arvuti-)kasutaja jaoks olulist kodumaist teavet – ajalehed, ajakirjad, sõnaraamatud, kaardid jne.
Mida teeb kiirendi? Nagu nimigi ütleb, kiirendab see meie tööd, lisab kasutusmugavust. Näiteks on meil vaja tundmatut sõna inglise keelest maakeelde saada: markeerime selle sõna, kopeerime (Ctrl-C), avame uue brauseriakna (tabi), avame seal inglise-eesti sõnaraamatu, kleebime (paste, Ctrl-V) selle sõna otsingusse, vajutame enter, ootame, saame vastuse, sulgeme sõnaraamatu, läheme tagasi katkestatud brausimise juurde. Kuigi ajaliselt pole see ilmatu suur ajakadu, on see üsna tüütu, eriti kui me peame seda pidevalt tegema. Nüüd markeerime sõna ja klõpsame paremklahvi all kiirendit. Kõik. Kes harjub kiirenditega, sellele tundub eelnenud kasutuskogemus kiviaja omana.
Veebilõik slice aga pakub meile kiirelt muutuvast ilmast kiireid uudiseid. Näiteks spordihuvilisel, kes on lisanud oma brauserisse Postimehe spordiuudiste veebilõigu, muutub selle „nupukese” värv kohe, kui lehele on lisandunud uus uudis. Klõps nupul, ja see uudis on lahti. Me ei pea avama lehte, veendumaks, et vahepeal pole midagi uut tulnud – see teave on meil silma all juba iseenesest. Praegusel hetkel (loo kirjutamise ajal veebruaris) on IE8-le pakkuda oma veebilõike Postimehel, Postimees Spordil, ERR-il, E24-l, Elu24-l ja ilmajaamal.

MSE
Üks olulisi asju, millest tahaks W7 puhul veel rääkida, on uus viirustõrjeprogramm Microsoft Security Essentials. Kui ma liikusin üle Windows 7-le, siis kasutasin ma alul Kaspersky antiviiruse W7 jaoks mõeldud beetaversiooni. Aga kuna MS pakkus oma MSE-d, otsustasin ma ka seda paralleelselt testida. (Kaks viirusevastast korraga = loll idee, ent antud juhul see töötas.) Kuid mida enam läks aeg edasi, seda parem oli kogemus. MSE avastas ka mitmeid varasemalt läbi lipsanud „kahtlasi” faile. Kuigi nimeliselt hetkel veel Beta, teeb MSE oma tööd täie tõsidusega ja poolikut lahendust pole vaja karta. Lisaks kõigele on tegemist kodutarbija ja pisiettevõtte jaoks tasuta tootega – nõutav on vaid legaalse Windowsi olemasolu. Üks pisike trikitamine tuleb aga kõrva taha panna – millegipärast ei paku Microsoft seda veel Eestisse. Seega kui me läheme lehele http://www.microsoft.com/Security_Essentials/ ja tahame MSE-d alla laadida, siis on vajalik oma regioon ajutiselt näiteks USAks keerata (ja pärast allalaadimist kohe tagasi). Või kasutada mõnda muud brauserit (nt Firefox ei leia probleemi MSE Eestisse alla laadimises). Kui MSE tahab opsüsteemi valideerida (õiguslikult kehtivaks viia), tuleb see lubada – ausa ja ehtsa (genuine Windows) tarkvara omanikul mingit probleemi ei teki.

Windows Live
Mitmeid vana Windowsi koostises olnud asju – nagu Windows Mail – te enam ei leia. Siin on Microsft vastu tulnud neile nn second-party tootepakkujatele, nagu Mozilla Thunderbird vms, kes on kurtnud, et kuna kasutajal on juba Miski Asi masinas, siis ta alternatiive enam ei vaata. Nüüd võite oma meilikliendi paika panna selliselt, nagu soovite. Kes aga on olnud Windows Maili kasutajad, ärge nutke – Microsoft pakub tasuta kõigile ausatele kasutajatele oma „pilveteenust” – Microsoft Windows Live’i. Sealt leiate te nii Live Maili kui kalendri, vana hea Messengeri (uues kuues nimega Live Messenger), Movie Makeri ja Photo Editori. Live Mail oskab „ära süüa” ka vana meiliboksi ning mingeid kirju teil üleminekul kaotsi ei lähe.
Meeldiva tasuta lisana saab iga registreerunu enda käsutusse 25 GB serveriruumi oma dokumentide, piltide jms hoidmiseks. Selles Skydrive-nimelises „taevakettas” saab kasutaja luua erinevate ligipääsulubadega katalooge: kas ainult endale ligipääsu andes või lubades sinna oma nimekirjast valitud sõpru või avades sealsed failid kogu maailma jaoks. Ainsaks piiranguks on faili suurus – mitmesajamegaseid faile sinna laadida ei lubata, vältimaks filmipiraatlust (mõne- kuni mõnekümnemegaseid muusikafaile saab aga jagada küll J).

Office 2010 ja Web Apps
Rahva hulgas pole veel jõudnud vaibuda konservatiivide Office 2007 suur kirumine täiesti uue disainini viidud kasutajamenüüde pärast, kui peatselt saabuv Office 2010 (mis hetkel on jõudnud juba beetafaasi) taas elu pea peale keerab. Mulle uus disain meeldib, aga eks igaüks otsustab ise. Nagu W7 võrreldes Vistaga, on ka O2010 võrreldes O2007-ga, kiirem. Uudse lisana saab ta aga koostöös Windows Live’iga kaasa Web Apps nimelise nn pilverakenduse – me saame oma dokumente, tabeleid, presentatsioone jm salvestada veebi, töödelda neid veebis, jagada neid veebis, olles ükskõik millises maakera punktis. Google laskis oma algatusega džinni pudelist välja ning nüüd oled sa Tootsi sõnul „mees ilma uuriketita”, kui sul pole pakkuda oma pilvearvutust (cloud computing). Ma võin küll minna puhkusereisile ja teadlikult sülearvuti koju jätta, kuid välistatud pole nn tulekahju-olukorrad, ja siis on mugav suvalises paigas leida mõni avalik internetipunkt või hotelli äriruumide arvuti ning kogu vajalik töö kiirelt pilvearvutuses korda saata. Ja rahuliku südamega edasi tšillida!

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid