WiMAX – kogu maa internetiseerija
Kaido Einama
01.09.2006

Istume Järvamaal keset metsi Väätsa jahimajakeses, kümmekond kilomeetrit Paidest. Me ei istu niisama – istume sülearvutiga ja surfame internetis. Üle puulatvade jõuab jahimajakesse traadita side uus lahendus – WiMAX. See levib kaugele ja liigutab bitte päris kiiresti – kuni 75 megabitti sekundis.

Ilmselt on just WiMAX üks tõsiseltvõetavaim kandidaat üleskutsele kogu maa internetiseerimiseks. Kaableid ei jõua ju iga metsataluni vedada, tavaline raadioühendus ei ulatu WiFi-tehnoloogiat kasutades kuigi kaugele ning satelliidid ja muud haruldased lahendused on liiga kallid. WiMAX aga tõotab kujuneda ka üsna odavaks sidevõimaluseks, vaadates seadmete hinna kiiret kukkumist viimastel kuudel. Pole ka ime – üle maailma paigaldatakse aina rohkem uusi maste ja ühendatakse kaugeltnurga internetikasutajaid just selle tehnoloogia abil.
Lisaks suuremale kiirusele ja kaugusele, kuhu WiMAXi tehnoloogiaga signaali õnnestub levitada, on sellel ka muid erinevusi, võrreldes meile juba tuttava WiFi juhtmevaba internetiga.
Üks oluline erinevus on kasutatav sagedus. Kui WiFi-võrgud töötavad n-ö vabasagedusel ning karjuvad eetris üksteisest üle, summutades ja segades teiste andmesidet, siis WiMAXi ühendustele jagab sideamet kasutuslubasid. Nii ei teki eetris segapuder ja loa saab vaid kindel hulk teenusepakkujaid. Pole mingit võimalust ise endale koju WiMAXi tugijaam püsti panna – õige pea on sideameti järelevalveinspektor ukse taga ja kirjutab kopsakaid trahve.
Suurem leviala ja rohkem kasutajaid ümber tugijaama saavutatakse lihtsa nipiga: kui oled WiMAXi jaama lähedal, siis raadiokaart, mis on laua- või sülearvuti küljes, vähendab automaatselt saatja võimsust, et kaugemal olijatest “üle ei karjutaks”. Kaugemal olevad kasutajad aga räägivad täisvõimsusega, et signaal kaugema maa taha saata. Nii saavad kiirelt bitte vahetada nii lähedal kui kaugel olijad. Erinevalt WiFist on lubatud WiMAXi saatjatele tunduvalt suurem saatevõimsus, kuna tegemist on piiratud arvu teenusepakkujatega ja litsentseeritud sagedustega.
Selleks, et internetiga ühendust saada, tuleb teenusepakkujaga sõlmida leping ning seejärel paigaldada antenn, mis on otsenähtavuses tugijaamaga. Siiski – erinevalt WiFi pikkadest ühendustest pole WiMAX nii tundlik täieliku otsenähtavuse suhtes. Aitab ka see, kui mast “peaaegu paistab”. Nii näiteks õnnestus Väätsa jahimajakesse tuua vaatetorni otsa paigutatud antenni abiga internet läbi metsa, mis oli juba vaatetornist veidi kõrgemaks kasvanud. WiMAXi seadmed koondavad kokku ka peegeldunud signaalid ja näiteks linnas võib nii saada ühenduse kätte isegi majade vahel siksakitavat signaali vastu võttes. Kuni 11 GHz sagedusel leviv signaal on juba veidi valgusele sarnaste omadustega, kuid lausa peeglit pole peegeldamiseks vaja – kõlbab ka sile sein.
WiMAXil on lisaks võimalusele tuua kiire internet kümnete kilomeetrite kaugusele metsaküladesse veel üks oluline omadus, mis esialgu lapsekingades, kuid peagi hakkab toimima. Nimelt pannakse suurt rõhku mobiilsele WiMAXile – siis on kiire internet alati käepärast, ka autoga maanteedel kihutades. Praegune WiMAX toimib küll ühe tugijaama piires ja aeglaselt liikuvas autos, kuid tehnoloogia on arvestatud lähiajal lubama seda teenust püsiva internetiühenduse tagamiseks ka kihutavas autos – nagu mobiilivõrgus erinevate tugijaamade vahel liikuvale kasutajale.
See tundub kui mobiilivõrk – ja just telekommunikatsioonis ja mobiilinduses arvataksegi olevat WiMAXi üks suurtest tulevikuväljavaadetest. Mõnikord on mobiilset WiMAXi nimetatud ka neljanda generatsiooni mobiilside üheks oluliseks osaks.
Tallinnas on WiMAX juba mõnda aega olemas. Enamgi veel – pakkujaid on lausa mitu. BaltMax pakub nii fikseeritud asukohaga kui mobiilset Tallinna katvat WiMAXi, mis tähendab, et sõida linnas ringi kus tahad, kiire internet on alati olemas.
Norby pakub Tallinnas samuti WiMAXi, kuid esialgu veel vaid statsionaarse vastuvõtuantenni külge aheldatud lõppkasutajatele. Norby aga on võtnud südameasjaks viia uus sidetehnoloogia ka maapiirkondadesse ja varustab projekti “Külatee III” raames maakondi juhtmevaba, üle metsade leviva andmesidega. Sel aastal katab Harjumaad oma WiMAXi leviga ka Elion. Levira, kes tegeleb ringhäälinguga, on oma mastide ümber teenusepakkujatele samuti WiMAXi leviala tekitanud. Seega on õhus WiMAXi juba piisavalt, et levialad servast vargsi liituma hakkaks ja on vaid mõne aasta küsimus, kui võime öelda: kogu maa on internetiseeritud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid