VW up!
Tõnu Ojala
06.11.2011

Ideeautona oli VW Up! praegusest tunduvalt ekstravagantsem – tagamootori ja tagaveoga –, kuid ka nüüd, mil mootor kolinud traditsioonilisemasse paika, ei saa uut Volkswageni pesamuna kuidagi igavaks nimetada.

Kui enamikus tähtsamates autoklassides on VW-l tänu Polole, Golfile, Tiguanile ja Passatile Euroopas enam kui 10% turuosa, siis väikeautode osas on seis tunduvalt kehvem. Lähiaastatest meenuvad Lupo ja Fox, kuid need jäid nišitoodeteks, ja paljudes maades, sh ka Eestis, ei kuulunud need mudelivalikussegi.
up! peab nüüd selle vea parandama. Uustulnuk on vaid 3,5 m pikkune, ent tänu pikale telgede vahele ometi ruumikas. Disain on VW-le omaselt pigem konservatiivne, kuid tänu headele proportsioonidele näeb auto igati nägus välja.
Uksed on suured ja nende sulgemine eeldab konkreetselt jõu rakendamist. Turvavööde kättesaamine on ebamugav, tagaistmetele pääs see-eest hõlbus. Teatava üllatusena ei olegi tagaiste pelgalt ostude või äärmiselt juhul laste tarbeks – seal sobib ka täiskasvanutel sõita. Muidugi laiutada ei saa, aga auto olematule pikkusele vaatamata on ruumi isegi üllatavalt palju.
Et odavus on olnud üheks eesmärgiks, siis rooli saab reguleerida vaid üles-alla. Kokkuhoid paistab ka siseruumi materjalivalikust ning isegi kaassõitja päikesevarjust, kus pole raatsitud nn meigipeeglile isegi katet (rääkimata valgustusest) leiutada. Muide, juhi pool peeglit polegi!
Kolmesilindriline üheliitrise töömahuga jõuallikas on VW mootorivalikus uus. Versioone on kaks – 44 ja 55 kW võimsusega. Seega on automaailm jõudnud ca 15 aastaga nii kaugele, et kubatuurid ja võimsused on jäänud samaks, kuid nelja silindri asemel saab nüüd hakkama kolmega.
Diisleid ei ole ja väidetavalt ei tule ka, sest Euro6 keskkonnanõudeid silmas pidades kipuks hind käest minema. Küll aga hakkab 2013. aastal tootmisse jõudev esimene elektri-VW baseeruma Up!il.
Mootori hääl reedab silindrite arvu – kolmesilindrilise ühtlane jörin saadab sõitu kogu aeg. Liigse tormakusega Up! silma ei paista – ei 44 kW ega 55 kW versioon. Pole ka ime, sest mõlema mootori maksimaalne moment on 95 Nm ja see saavutatakse ülalpool 3000 p/min. Rahulikku sõidustiili toetab ka ökonoomsust taotlev käiguvahetussignaal ning gaasipedaali vajutades suureneb pigem müratase, mitte ei kasva kiirus. Maanteesõiduks pole Up! kindlasti mõeldud ja seda tuletavad meelde nii tagasihoidlikud kiirusomadused, tuuletundlikkus kui „ujuv” vedrustus.
Linnasõidul on aga kõik omal kohal. Up!iga on mõnus ja lihtne sõita – võib kindel olla, et Lõuna-Euroopa autorohkuse all ägavates suurlinnades hakkame lähiajal neid palju nägema.
Elektriline roolivõimendi on sama mis Indias ja Venemaal müüdaval sedaan-Polol. Selle tunnetus keskasendis ei küüni suuremate Volkkarite tasemele, kuid enamiku Up!i klientide silmis on rooli kergus pigem eeliseks.
Käiguvahetus on kerge ja konkreetne, kuid topeltsiduriga automaat oleks linnaoludes hea lisavarustus. Kes seda ootavad, peavad pettuma, sest ühelt poolt ruumipuudusel, teiselt poolt aga rahalise kokkuhoiu huvides, tuleb leppida robotiseeritud käiguvahetusega.
Lisavarustuse lehelt leiab ka City-Brake’i – alla 30 km/h kiiruse juures pidurdab Up! automaatselt, kui midagi (kedagi?) ette juhtub jääma. See on igati väärt asi tihedas linnaliikluses, kus „kõksud“ kipuvad igapäevased olema. Suurematel autodel pole selline lisaseade tänapäeval enam ime, kuid väikeautodel pole seda varem olnud.
Eestis pole seda mõõtu autod müügitabelite absoluutses tipus, kuid valikut on siingi. Nimetada võiks kolmikuid Citroën C1, Peugeot 107 ja Toyota Aygot, samuti Kia Picantot, Fiat 500, Ford Ka’d jt. Nii et kerge Up!il olema ei saa, kuid arvestades suuremate VW mudelite edu, ei ole mingit põhjust, miks ka up! omas klassis hästi esineda ei võiks. Kõige suuremaks ohuks Up!ile on seejuures mitte ülalnimetatud konkurendid, vaid hoopis Up!i enda sõsarmudelid Škoda Citigo ja Seat Mii, mis Up!ist sisuliselt vaid logo poolest erinema hakkavad. Kui peaks kehtima jääma senine kontsernisisene hinnapoliitika, kus Volkswagenid on Škodadest-Seatidest kallimad, on VW turundajatel peamurdmist, vältimaks olukorda, et up!ist hoopis Ups ei saaks…

Sarnased artiklid