Volvo V40

Volvo mudelivalikus pole V40 sugugi uus tähe- ja numbrikombinatsioon. Üheksakümnendate aastate keskel sündis I põlvkonna V40 küll kui V4, aga et Audi survel tuli Volvol tollane S4 muuta S40-ks, sündis ka V40. Viimasel ajal kandis Volvo kompaktne universaal siiski mudelitähist V50 – kuni tänavusel Genfi autonäitusel V40 tagasi pandi.

Volvol on aastaid stabiilne klientuur olnud, kuid uus V40 peaks teatud segadust tooma ning sundima Volvo poole vaatama ka neid, kes sellest margist siiani mööda vaadanud on. Asi on selles, et erinevalt omaaegsest V40-st ja senisest V50-st ei ole uus V40 enam klassikaline universaal – tegu on millegi universaali ja luukpära vahepealsega. Nii et ka konkurente tuleb otsida mitte „kaubaveokite“, vaid pigem selliste premium-luukpärade seast nagu Audi A3, BMW 1. seeria ja Mercedes-Benz A-klass (aga miks mitte ka Lexus CT200h).
Ehkki täna kuulub Volvo hiinlastele, pandi alus uuele V40-le ajal, mil Volvosse puutuvaid otsuseid tehti veel Fordi peamajas. Nii et vaatamata vahepeal aset leidnud „lahutusele“ kasutab Volvo endiselt Fordi-põhist platvormi. Järelikult leiab tal ühist ka nt uue Ford Focusega. Ja ehkki nime poolest Rootsi auto, siis tootma hakatakse seda hoopis Belgias.
Siseruumi kujundus on lahendatud samas võtmes suurema ja esinduslikuma S60-ga, nii et siin kannab V40 hästi välja võrdluse oma nimekate Saksa ja Jaapani rivaalidega. Siht premiumile lööb välja kohe, kui autosse istuda ja seda eriti pimedas. Interaktiivne armatuurlaud ja nn teatrivalgustuse seaded on kaks asja, millega Volvo siin konkurente edestada tahab. Lahti seletades tähendab see umbes seda, et juht saab enda soovi kohaselt valida, millist armatuurlaua stiili ta eelistab – märksõnadeks on Elegance, Eco ja Performance. Valgustusseadeid on aga koguni seitse – Toscana valgest kuni violetse purpurini. Valgustatakse seejuures isegi käigukanginuppu!
Kogu jõuallikate valik koosneb turbomootoritest ning Volvo uuemate mudelitähiste kohaselt tähistavad diisleid D- ja bensiinimootoreid T-tähed koos sellele järgneva numbriga (mida suurem, seda võimsam).
Mootorivaliku staar on siiski väike D2 ja seda mitte ainult oma keskkonna- ja paljudes maades ka maksusõbralike näitajate poolest. Ehkki kubatuurilt tagasihoidlik, saab see auto liigutamisega suurepäraselt hakkama ning tavaoludes (nt meil, kus pole kiirteid) on temast enam kui küll. Ka keskkonnakaitsjad rõõmustavad kindlasti just D2 üle, mis tähistab kõige rohelisemat diiselmootorit oma keskmise kütusekuluga 3,6 l/100 km ja CO2 näiduga 94 g/km (järeltulija senistele DRIVe-mudelitele). V40 Euroopa mootorivalik koosneb aga kokku neljast diisel- ja kolmest bensiinimootorist (neist võimsaim arendab 254 hj) ning sõltumata jõuallikast on kõik V40-d varustatud ka start-stopp-automaatikaga.
T4 valikus on nüüd ka topeltsiduriga automaatkast, mis edaspidi ka D2-le jõuab. Suuremad diislid ja hiljem lisanduv automaatkastiga T5 kasutavad traditsioonilisemat tehnikat.
Mootorimüra on hästi summutatud ning põhiliselt kostavad kõrva teelt tulevad helid. Siin on oma süü muidugi ka konkreetsetel autodel pilku püüdnud 18tollisel rehvivalikul.
Neljasilindrilised mudelid on viiesilindrilistest 10 mm madalama vedrustusega ning veel 10 mm madalamaks saab auto siis, kui tellida see Sport-versioonina.
Rooli võimendusastet annab valida kolme asendi vahel, kuid vahed ei ole väga suured ning ka kergeimas nn linnaasendis kuulab auto ka kurvilistel maanteedel hästi sõna. Rooli keskasendisse naasmine on konkreetsem siiski raskeimas seadistuses.
Ka mugavuse osas pole etteheideteks põhjust, olgugi et testiautod olid varustatud meie oludes selge ülepakutud rehvimõõduga (sellest saab siiski soovi korral üle, sest V40 veljemõõt mahub laia vahemikku 15-18 tolli).
Kompaktse autona laiutada V40-s muidugi ei saa ning tagaistmel kipub kupeelik küljejoon ka tagaistuja pearuumi sööma. Pakiruum on klassi keskmine (354 liitrit), kuid selle kasutamisvõimalusi laiendab topeltpõhi ning võimalus tagaistmete kokkupaneku teel korralik sileda põhjaga kaubaruum moodustada.
Loomulikult on ka V40 vaatamata väiksusele täis laotud kõikvõimalikku ohutusalast tehnikat, mis tuttav ka suurematelt Volvodelt. Olgu tegu siis reajälgimissüsteemi, mitmesuguste jalakäijate ohutust suurendavate vidinate, iseparkijate ja ei tea millega veel. Lisaks on V40 maailma esimene seeriaauto, kus on turvapadi… jalakäijale! Nii et kui hoolimata kõigist neist ohutusseadmetest peaks V40 siiski millegipärast jalakäijale otsa sõitma, hüppab kapoti alt välja spetsiaalne turvapadi ja haarab õnnetu jalakäija oma pehmesse embusse! Loomulikult on ka V40-l linnaohutussüsteem, mis autot nüüd kuni 50 km/h-ni (seni 30 km/h) automaatselt pidurdada oskab ning autos olevate radarite ja kõikvõimalike andurite arv on muljetavaldav.
Eestisse peaks uus V40 jõudma sügise hakul. Varustustasemete osas järgib V40 Volvo viimase aja loogikat, kus baasmudelile Base järgnevad varustusastmed Kinetic, Momentum ja Summum. Hinnatase polnud ajakirja trükkiminekuks veel selge, kuid kuuldavasti võetakse orientiiriks Audi A3 hind.

Sarnased artiklid