Volkswagen Sharan
Martin Ruud
01.01.2006

VW Sharan on tänapäeva kiiresti muutavas automaailmas omamoodi fossiil. Mudel on väikese kosmeetilise ravi abiga püsinud tootmises juba 10 aastat ning asendajast veel väga konkreetseid jutte ei räägita. Sealjuures ei ole Sharan sugugi maha käinud, vaid müüb uuena siiani edukalt ja omab kõrget järelturu väärtust.

Volkswagen Sharan ja tema sõsarmudel Ford Galaxy tulid müügile 1995. aastal, järgmisel aastal lisandus kolmas derivaat Seat Alhambra. Kahe rahvaautotootja ühisprojekt oli hästi läbi mõeldud toode, millest sai kiiresti Euroopas enim levinud suur mahtuniversaal. Projekti edu võti oli lihtne. Buss tehti täpselt niisugune nagu turg tegelikult vajas: kvaliteetne, ruumikas, lihtsasti varieeritav, pretensioonitu välimusega, euroopalikult jäik ning mis peamine – odav. Baasmudel oli (ja on tänaseni) konkurentidega võrreldes väga soodsa hinnaga. Sääst saavutati peamiselt väikeste baasmootorite ja täiesti olematu baasvarustuse arvelt, mis on võrreldav omaaegse VW Golf III omaga. Madala omahinna huvides loobuti ka kallitest tagumistest lükandustest. Odava “säästubussi“ maine hoiti ära kõrge koostekvaliteedi ja väga rikkaliku lisavarustuse loeteluga. Kerge vaevaga sai Sharani hinna kahekordseks kruvida ning tulemuseks oli kadestusväärne äriklassi minibuss. Seega oli Sharani klientuur väga lai: lastega peredest ehitusettevõtjate ja ärimeesteni välja.

Põhirõhk diislile
Kõikidel derivaatidel oli odavaimaks baasmootoriks 2liitrine ottomootor. VW ja Seat kasutasid VW grupis tuttavat vana tüübi 8 klapiga 2liitrist, mida leiab ka Audi 80 (B4), VW Passati ja paljudel teistel sama grupi autodel. Ford eelistas kasutada oma kontserni 16 klapiga mootorit. Võimsus on erinevale tootjale vaatamata mõlemal 85 kW.
Tippmudel kasutas kõigil markidel ühesugust 2,8liitrist VR6-mootorit (128 kW), mis oli VW toodang. Ford mahutas nende vahele ka 2,3liitrise (107 kW) bensiinimootori, teistel seda valikus polnud. VW ja Seat võtsid 1997. aastal kasutusele hoopis 1,8 liitrise (110 kW) turbomootori.
Niisuguse klassi autodel panustati enesestmõistetavalt pigem diislile. Valikus olid kahes võimsuses (66 ja 81 kW) TDI-diislid, mida kasutas enamus VW grupi sõidukeid. Samad diislid olid ka Alhambra ja Galaxy kapoti all.
Diislite otstarbekuses ei pea kahtlema, sest kütusekulu vahe bensiinimootoritega on suur. Kaheliitrise bensiinimootoriga on hea tahtmise korral võimalik saavutada keskmiseks kuluks 10 liitrit sajale, vabamalt võttes tõuseb see 11-12 liitri kanti. Samas jääb diisli keskmine kulu vahemikku 7-8 liitrit ning tühja bussiga maanteesõidul võib see jääda isegi 6 liitri lähedale. Arvestama peab, et iga järgmine reisija tõstab kütusekulu – nõrgema 66 kW diisliga on see umbes 0,2 liitrit inimese kohta.

Hea maanteesõiduk
Rooli taga sarnaneb “ühisprojekt“ pigem klassikalistele VW pereautodele kui Fordidele. Loomult on ta rahulik ja raskepärane, kuid mitte ebameeldivalt kohmakas. Jäik veermik annab juhile head tagasisidet ning võimaldab päris äkilisi manöövreid. Kõrge iste tagab linnaliikluses hea ülevaate. Manööverdamist segab kaldus ninaosa, mida juhikohalt ei ole võimalik näha.
Uskumatult hästi tunneb Sharan ennast pikkadel maanteesõitudel, kus kiirust praktiliselt ei tunne. Alles kiirustel üle 140 km/h hakkab vedrustus raske bussi jaoks veidi pehmeks jääma ja auto muutub kurvides ebakindlaks.
Kui sõiduomadustelt on tegu pigem VW toodanguga, siis salong meenutab enam Fordi. Niisugust “ümardamist“ on varem nähtud ainult sama ajastu Ford Fiesta, Mondeo ja Scorpio salongis. Autos pole ühtegi konkreetse kujuga detaili ega sirget pinda. Kõik on ebamääraselt sfääriline ja kuidagi laiali valguv. Isegi istmetel pole sirgeid lõikeid vaid ainult kaarjad. Üldpilt on väsitavalt ilmetu ja moest läinud.
2000. aastal läbi viidud uuenduste käigus said kõik “sõsarad“ tervenisti uue salongi. Autod oleks justkui uuesti sündinud, olles nüüd seest stiilsed ja isegi baasvarustuse korral suursugused. VW ja Seat kasutasid ühesugust armatuurlauda, Ford muutis veidi armatuuri ülaosa ja kellade ploki lahendust.

Salongi varieeritavus tänaseni tipptasemel
Sharan on loomult puhtatõuline 7-kohaline buss (kuigi enamustel turgudel oli standardvarustuses siiski ainult 5 istet) – tagumised kaks istet olid lisatasu eest. Rikkalikumalt varustatud bussid on tihti ka 6-kohalised. Sel juhul koosneb keskmine istmerida kahest nn kaptenitoolist.
Kõik tagumised istmed on võrdväärselt kasutatavad. Tagaistmetele pääs on lihtne, ühe kangitõmbega tõuseb uksealune iste üles. Vajadusel saab kahe liigutusega istme päris kokku pakkida ja eest ära pöörata. Kõik autos olevad istmed on eraldiseisvad, kõiki saab eraldi pikisuunas liigutada ning seljatoe kallet muuta.
7- ja 6- kohaliste busside põrand on ühesugune, mis tähendab, et põrandas on alati kinnitused mõlema versiooni jaoks. Kui parasjagu vajate vähem istekohti, saab ka 7-kohalisel bussil keskmise istme välja tõsta ning äärmised veidi üksteisele lähemale nihutada, saades nii rohkem õlaruumi. Rikkalikuma varustusega autodel on parem esiiste 180 kraadi pööratav, võimaldades nii seljaga sõidusuunas “tagumistega“ mugavamalt suhelda.
Kui kõik seitse istet paigas, ei saa pakiruumiga enam kiidelda. Ehk siis seitsme inimese pagasit ei mahuta Sharan kuidagi. Istmeid saab ükshaaval kokku pakkida või välja tõsta. Eriti mugav on see, et tagumisi istmeid saab kahe liigutusega kokku lasta otse pakiruumist. Ainus ebamugavus, et peatugi tuleb eelnevalt eemaldada. Istmed on piisavalt kerged, et nende välja tõstmisega saab vajadusel ka naisterahvas hakkama.
Puuduseks võib lugeda tagumise lükandukse puudumist. Laiad tagauksed on kitsas parklas ebamugavad, eriti kui on vaja kolmandale istmereale pääseda.

Veermik, veermik ...
Enamus omanikke hindab Sharani ülalpidamiskulusid madalateks. Auto väga ei lagune ning remont on enamasti odav. Ainus, mis tõelist peavalu valmistab, näib olevat nõrk veermik. Seda peab tõepoolest keskmisest tihemini remontima. Veermiku detailide kiire kulumise põhjuseks on (lisaks kehvadele teedele) auto ebanormaalselt suur tühimass. Kui võrrelda 1,9 TDI-mootoriga Sharani ja 1,9TD mootoriga Caravelle´i bussi, siis šokeerib Sharan 150 kg suurema tühimassiga!
TDI-mootoriga autosid võib kummitada õhulugeja rike. Levinumad ilmingud on sel juhul mootorist jõu kadumine, suurenenud kütusekulu või mõlemad korraga. Kui mootori käivitamise järel jääb eelsoojenduse tuli vilkuma, pole mõtet ise võimalikke vigu oletada ja siis igaks juhuks otsast tükke hakata vahetama. Lihtsam on stendi sõita ja viga diagnoosida.
Väiksematest vigadest võib ette tulla elektroonika probleeme, mida kahjuks kodusel teel diagnoosida ega remontida ei saa. Levinumad on keskluku, elektriakende, tulede lüliti ja soojendussüsteemi tõrked.
Diiselmootoriga auto soojendus ei ole kuigi tõhus. Pikapeale läheb buss lisasoojusvaheti abiga soojaks küll, kuid see võtab aega. Kui sõidate peamiselt lühikesi otsi, siis hoidke käpikud käes. Suvel on jälle teine häda. Kliimaseadme puudumisel kuumeneb inimesi täis buss seest üle. Õnneks on ventilatsioon korralik ja kõik kuus küljeakent on avatavad.

Turul
Automüüjate hinnangul lähevad kõige paremini kaubaks just alumise hinnaklassi bussid. Turul on täna kõige odavamad 2liitrise bensiinimootoriga autod. Selliste hinnaklass jääb keskmiselt 75 000 krooni lähedale. Umbes sama hinnaga on võimalik osta ka 2,8liitrise VR6 bensiinimootoriga auto. TDI diiselmootoriga Sharanid on minimaalselt 10 000 krooni kallimad.
Hinda mõjutab lisaks auto seisukorrale ka varustus ja värv. Punased ja valged tavavärvid komplektis sinise salongiga on tavaliselt kõige odavamad, metallikvärvid kallimad. Hoomatavalt lisab hinda ka kliimaseade.
Ford Galaxy ja Seat Alhambra hinnad ei erine oluliselt Sharani omast. Tulid ju kõik autod ka ühest tehasest Hispaaniast.
Kui otsite kindlasti diiselmootoriga autot, polegi sisulist vahet millise kaubamärgi esindaja osta, sest mootorid on identsed. Bensiinimootoriga auto puhul oleks mõistlik eelistada VW või Seati. Automehhaanikute hinnangul on VW grupi laialt levinud 8klapiga mootor kordades odavam remontida kui Fordi 16klapiga.
Ostes tuleb kindlasti jälgida, kas auto on registreeritud viiele või seitsmele. Samuti seda, et autos oleks olemas kõik seitse istet. Viiekohalise bussi muutmine seitsmekohaliseks maksab umbes 10 000 krooni. Peale selle on Sharani/Galaxy kasutatud istmed üks suurimaid defitsiite siin riigis.

Sarnased artiklid