Volkswagen Polo
Martin Ruud
01.11.2009

Tänavuse Frankfurdi automessi debüütmudelid VW lippude all olid kolmeukseline Polo ja universaalkerega Golf VI Variant. Oktoobri alguseks toodi mõlemad uudised näitusesaalist õue ja anti ajakirjanikele proovimiseks.

Uue põlve Polo on kahtlemata tänavuse aasta üks tähtsamaid Euroopa autoturu uustulnukaid. Ta oli ka tõepoolest üdini uus auto, erinevalt Golf VI kosmeetikaprogrammist. Polol on seni ka hästi läinud – viieukselisi on müüdud umbes 90 000 eksemplari ning ostjate huvi püsib. Suurema arenguperspektiivina loodetakse Pologa jõuliselt siseneda ka Venemaa ja India turule.
Tavaliselt toovad Euroopa autotootjad kolme- ja viieukselised väikeautod korraga turule. VW käitus miskipärast teisiti. Ehk oli see turundustrikk – iga paari kuu tagant mõni uus mudel? Õnneks eristub VW tänasest moesuunast ja teeb endiselt vanade tavade järgi kolmeukselised mudelid sama konservatiivsed ja kõrge katusejoonega kui viieukselisedki. Ilmselt mõistetakse, et kolmeukselise väikeauto ostjaskond ei koosne ainult mässavatest teismelistest. Samapalju armastavad seda segmenti arenenud Euroopa riikide pensionärid ja neid juba naljalt megatrendikasse madala katusega sport-UFOsse ei istuta!
Üldjoontes on siin kõik viieukselisega sama – nii mõõtmed kui varustus. Pakutakse teda kolmel viimistlustasemel – Trendline, Comfortline ja Highline. Tulemas on veel kõrgem Cross Polo ja sportlik GTI.
Baasmudeli viimistlus on mõneti pettumus. Ilusa disainiga auto, kuid seest kalk ja kõva! Kuidagi liiga Dacia Logani moodi. Ta pole ju tegelikult nii odav auto, et oleks aktsepteeritav täies mahus kivikõvast plastist armatuurlaud ja üleni plastmassist uksepolstrid. Alates Comfortline-varustusest muutuvad sõitjateruumi materjalid paremaks, kuid Eesti hinnakirjades Comfortline’i miskipärast ei pakuta.
Mootorivalik on kah nagu neljaukselisel, iseasi kui suur valik sellest Eestisse tuuakse. Baasmootoriteks vanad kolmesilindrilised 1,2liitrised (võimsusega 44 kW ja 51 kW), mis teevad küll veidrat häält, kuid lähevad hästi pöördesse ja on kerged sõita. Samuti on endiselt saadaval vana hea 1,4 MPI-mootor (63 kW), millele saab huvi korral ka seitsmekäigulise DSG-kasti. Diislid on kõik täiesti uued 1,6liitrised TDI-mootorid, võimsusega 55, 66 ja 77 kW. Esmamulje nendest on väga hea – common rail mootorile iseloomuliku vaikse käiguga, hea minekuga ja keskmise kütusekuluga 4,2 l/100 km.
Enda jaoks kõige põnevam mootoriuudis on 1,2 TSI (77 kW) bensiinimootor, mis jääb ka standardmudeli tippmootoriks. Sõitmisel meenutab see väike turbo veidi diislit – teeb käredat häält, algus on lahja, kuid juba õige varsti hakkab innukalt tõmbama. Erinevalt diislist jätkub sellel mootoril võhma kauemaks. Diislil lõpeb maksimaalne vääne 2000–2500 pöörde juures ära, kuid TSI maksimaalset 175 Nm jätkub pööretevahemikus 1500–3500.
See mootor pole mingi eriline püss, kuid kiirendus 0–100 km/h alla 10 sekundi, tippkiirus 190 km/h ning kütusekulu ja heitgaasid, mis võrdsed kolmesilindrilise baasmootoriga, annab hea terviklahenduse. Soovi korral ühendatakse sinna otsa ka seitsmekäiguline DSG.
Müüki tuleb see mootor aasta lõpus. Päris tippversioon GTI saab VW esindajate kinnitusel endale 1,4liitrise topelt ülelaadimisega TSI, mille võimsus 125 kW. Seda turbo-kärbest tasub oodata!

Näomaalingutest
Golf VI sünnist saati on olnud palju kära, kas ta ikka väärib uueks põlvkonnaks nimetamist või on tegu põgusa uuendusega. Tegelikult saab ju iga memm aru, et uue kujuga karbi sees on ikka sama konserv.
Golf VI Varianti vaadates jääb vägisi mulje, et siin on veelgi enam haltuurat tehtud. Universaalil on isegi välisplekid suures osas samad ja üldse on üldmulje kuidagi väga-väga sama. Vaid uus ninaots, uue tooniga tagatuled, üleni kere värvi tagumine kaitseraud ja uus armatuur. Lugesite õigesti – uus armatuur! Erinevalt standard-Golfist on universaalil uksepolstrid vanad jäetud. See rõõmustas mind siiralt, sest minu meelest oli vana polster ilusam, sirgete joontega ja sobis konservatiivsesse Saksa autosse paremini.
Väikseid uuendusi on ka mootorivalikus. Uus 1,6 TDI-mootor on täna veel ainult 77 kW versioonis, kuid tuleb ka 66 kW variant. Pärast proovisõitu tekkis paratamatult mõte, et suuremat kaheliitrist 103 kW diiselmootorit pole Eesti oludes vist mõtet osta. Suuri kiirusi me ei arenda, uus mootor on meeldivalt vaikne, ta hakkab veel madalamatel pööretel vedama kui kaheliitrine, jõudu on piisavalt, tõmme tundub nagu ühtlasem ja temaga on kuidagi lihtsam ja mugavam kulgeda. Boonusena on ta pealegi ökonoomsem. Väidetavalt on keskmiseks linnasõidu kütusekuluks vaid 5,7 ja maanteel 3,9 liitrit sajale.
Teistmoodi atraktiivne variant oleks muidugi 118 kW turbo ja kompressoriga TSI, kombinatsioonis DSG-kastiga. Ohutu olemisega automaatkastiga pereuniversaal, mis sõidab paigalt 100 km/h-ni 8,4 sekundiga ja tarbib sealjuures linnatsüklis 100 km kohta ainult 7,7 liitrit bensiini. Täna tundub see ehk tavaline, kuid 20 aastat tagasi pakkus sama kiirendust manuaalkastiga BMW 325i, kuid ta kulutas peaaegu poole rohkem kütust!
Tavaline Golf VI on eelkäijast vaiksem. Universaali puhul ei julge seda veel kinnitada, sest proovisõit toimus Saksamaa siledatel teedel. Muidu sõitis ta sama hästi nagu vana. Julgelt võib väita, et vana autot polnudki vaja kardinaalselt muuta – ta oli veel täies elujõus. Me lihtsalt elame kiiresti areneval ajastul. Kõik, mis oli eile hea, on täna aegunud ja trendiga tuleb kaasas käia. Autoostja ei osta uut autot, kui müügisalongis seisab samasugune mudel kui kodus maja ees (erandiks on ehk ainult VW Sharani ostja). Disain müüb ja pole välistatud, et me näeme samast kerest veel kolmandatki versiooni, enne kui sünnib päris uus auto.

Sarnased artiklid