Volkswagen Passat
Tõnu Ojala
10.12.2010

Uue VW Passati esimesi fotosid nähes ohkasid paljud pettunult. Kahe eelmise mudelipõlvkonna hüppeliste uuenduste taustal mõjus seekordne esmapilgul n-ö uue lõhnakuuse lisamisena. Tegelikult võeti ette samasugune käik nagu viimati Golfi värskendamise puhul, kui leiti, et niigi head asja muutes ei tohi vinti üle keerata.

Volkswagen üritab oma uue Passatiga n-ö Golfi teha – nimetavad ju lõuapoolikud ka praegust VW Golfi mitte selle kuuendaks, vaid 5,5ndaks põlvkonnaks – sedavõrd tühised näisid esmapilgul uuendused. Samas, kui kaks autot seisid kõrvuti, oli kohe selge, et vaatamata sarnasusele on vahe siiski olemas. Sama on tehtud nüüd Passatiga. Esmapilgul sisuliselt sama auto osutub siis, kui vana mudel kõrval, siiski uueks – ja samas vanaks heaks Passatiks! Vana tõde, et head asja pole tarvis ringi teha. Ja Passat on hea, selles pole kahtlust. On olnud juba pea 40 aastat – alates 1973ndast, mil esimest põlvkonda esitleti. Selle aja jooksul on kaubaks läinud enam kui 15 mln Passatit ja äsja tutvustatud mudel esindab juba seitsmendat põlvkonda.

Sellist revolutsiooni nagu aastatel 1996 ja 2005, mil Passat sooritas meeletu hüppe Audi suunas (vähemalt oma tippversioonidega), sel korral tehtud ei ole. Revolutsiooni asemel on toimunud evolutsioon. Autode sisekujundus on äärmiselt sarnane, suurimaks silma hakkavaks muutuseks on klassikaline osutitega kell keskkonsoolis. Väike, aga ilmekas detail. Nn seieritega kell tähistab klassikalisust, traditsioone, ka luksust.

Uus Passat mõjubki tänu senisest sirgematele joontele eelkäijaga võrreldes soliidsemana, lähenedes pisut Phaetonile ja jättes seeläbi ruumi „altpoolt” tulevale uuele Jettale. Auto väliskuju on üldjoontes sama, kuid tänu uutele esi- ja tagatuledele mõjub tulemus konservatiivsemana. Kui sedaan näib seejuures tõesti üsnagi eelmise põlvkonna faceliftina, siis universaal (VW-l tähistab seda traditsiooniliselt lisanimi Variant) on selle kõrval värskem. Ilu on vaataja silmades, kuid vähemalt allakirjutanu silmis on Variant oma olemuselt hoopis terviklikum kui sedaan.

Rikkalik varustus

Ohtralt on lisatud kõikvõimalikke luksuslikke vidinaid, mida oleme harjunud seostama Volvo, Lexuse jt ohutust oma peamiseks märksõnaks pidavate firmade autodega. Tõsi, enamik asju on lisavarustuse lehel ja see nimekiri on pikk. Isepidurdussüsteem, juhi seisundit ja sõidurajal püsimist jälgivad abimehed on Passati varustuses esmakordselt – nagu ka iseparkimissüsteem, kusjuures lisaks tavapärasele parkimiskohale manööverdamisele on sellest abi ka sealt ärasõidul. Uudisena tunneb Passat nüüd ka liiklusmärke (sellest on abi siis, kui juhil teeäärne kiirust piirav liiklusmärk kahe silma vahele jäi) ning loomulikult on olemas start-stop-süsteem, võtmeta sisenemine ja nupust käivitamine!

Kaval vidin on välja mõeldud neile, kes tihtipeale pakkidega poest tulles avastavad, et auto võti on kuhugi kadunud ja et tuleb oma ostud märjale asfaldile maha panna ning võtit otsima hakata. Uut Passatit on võimalik saada sellise lisaga, mis juhul kui auto pakiruumi all korraks jalga kõigutada, avab pakiruumi ise! Paraku on see luksus esialgu vaid sedaaniomanike pärusmaa. Kuigi tehniliselt pole probleemi seda ka universaalile lisada, pole VW juriidiline osakond veel otsusele jõudnud, kas seda lubada, sest mis saab siis, kui suur tagaluuk ise avanedes autoomanikule vastu nina lööma peaks – ega sealt äkki kohtuasi ei ähvarda?

Äraproovitud tehnika

Jõuallikate valik ei üllata, kogu see hulk on pärit VW-kontserni hunnitutelt riiulitelt ja kõiki neid on kasutatud nii VW enda kui ka Audi, Seati ja Škoda mudelitel. Sama kehtib käigukastide kohta – lisaks manuaalkastidele on valikus tuntud-teatud DSG-automaadid (sõltuvalt mootorist kas 6- või 7käigulisena). Diiselmootorid (nii 1,6- kui 2liitrised) on tänapäevases mõistes pisut jutukad – seda efekti, et auto käivitanu aru ei saa, millise mootoriga tegu on, Passati juures ei näe. Eesti oludes saab 1,6liitrine oma tööga rahuldavalt hakkama, 2liitrise lisajõudu läheb tarvis eelkõige maades, kus teed mägisemad ning kus aeg-ajalt ka meie suvisest maksimaalkiirusest 110 km/h suuremaid kiirusi tarvis minna võib. Bensiinimootorite valiku juhatab sisse 122 hj 1,4liitrine turbomootor, kuid auto suurust arvestades sobib talle kõige paremini siiski 1,8liitrine TSI-bensiinimootor – see on vaikne ja tagab hea dünaamika. Ja kui selle 160 hj peaks millegipärast vähe tunduma, siis on ju valikus veel ka 211 ja 300 hj bensiinimootorid…

Esimesed uued Passatid on tänaseks juba Eesti teedel-tänavatel. Hinnad algavad pisut ülalpool 20 000 eurot ehk 314 000 krooni.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid