Volkswagen naaseb suurde rallisse
Rein Luik
08.10.2011

Käesoleval aastatuhandel peamiselt pikamaarallidele keskendunud Volkswagen teatas kevadel ametlikult, et liitub autoralli MM-võistlustega alates 2013. aastast. Kuid see pole Volkswagenile sugugi esimene kord MM-sarjas kaasa lüüa ja tootja seotus rallispordiga ulatub aastakümnete taha.

Paraku tuleb kohe tõdeda, et ega erilise pühendumuse poolest pole VW oma varasemate katsetustega autoralli MM-sarjas silma paistnud. On proovitud, mõningast edu ka saavutatud, aga esimeste tagasilöökide korral on lusikas taas ruttu nurka visatud. Pealegi ei tohi unustada, et VW kontserni kuuluvad ka teised automargid, nagu Audi, Porsche, Seat ja Škoda, millest mõned on rallis vägagi edukad olnud, ja kontserni sisepoliitika tõttu pole kahele margile korraga ühes sarjas panustatud.
Volkswageni ajaloo esimene mudel, millega 1970ndate algul rallidel võisteldi, oli kultuslik Põrnikas. Aga kultuse objektiks jäigi Beetle ainult tänaval ja sarnast staatust autorallis ei saavutatud eales. Kuigi ehk isegi korraliku arendustöö korral oleks Põrnikas ralliradadel võinud ka ilma teha, ei juhtunud seda lihtsal põhjusel – kuna Porsche oli tol ajal aktiivselt seotud rallispordiga ja pealegi võidukalt, siis tehasetiimi Volkswagenil polnud ning 1,6liitriste mootoritega rallimudeleid Beetle 1302S ja 1303S valmistas ette hoopis Porsche-Austria. MM-võistluste esimesel ametlikult hooajal, 1973. aastal üllatas Põrnikas siiski paari täiesti korraliku tulemusega. Näiteks kuulus Björn Waldegard lõpetas Rootsis 6. kohaga ja Georg Fischer Austria etapil koguni viiendana.
Seejärel algas Volkswageni ralliprogrammis Golfi periood. Esimene Golf GTi homologeeriti 1975. aasta alguses ja see oli 1,6liitrise mootoriga (170 hj) esiveoline Mark I. Aga muuseas polnud need taas sakslased, kes ralli MM-sarjaks autosid ette valmistasid, vaid hoopis Prantsusmaa VW esindus. Ega ka sellest üritusest midagi väga head sündinud. Jochi Kleint sõitis Golfiga EM-etappidel ja hiljem, aastatel 1978–80 näitasid head sõitu üksikutel MM-etappidel Jean-Luc Therier ja Per Eklund (5. koht Monte Carlos 1980. a). Nelikveolised autod võtsid võimust ja Volkswagenid kadusid paariks aastaks MM-etappidelt.
1984. aasta aprillis homologeeriti A-rühma uue põlvkonna Golf , mis oli mõõtmetelt veidi suurem ja 1,8liitrise mootoriga. Ja lõppude lõpuks oli asja kallale asunud VW peakontor ise. Aga miks A-rühma auto, aga mitte sel ajal ralliteedel valitseva kurikuulsa B-rühma oma? Põhjus lihtne: sama kontserni Audil oli ju sel hetkel edukas B-rühma auto olemas. Kalle Grundel ja Franz Wittmann võitsid Golfiga kahe aasta jooksul mõned korrad A-rühma arvestuses.
Ainsal hooajal ehk siis 1986. aastal, mil FIA jagas välja MM-tiitli ka A-rühma autodel sõitjatele, homologeeris Volkswagen Golf GTi uue, 16klapilise versiooni Mark II, millel võimsust 195 hj. Sõitjaks palgati Kenneth Eriksson, kes võitiski Golfiga A-rühma MM-tiitli. Lisaks mahtus rootslane tihti esikümnesse ja nii saavutas Volkswagen tootjate arvestuses B-rühma Peugeot ja Lancia järel kolmanda koha. B-rühm keelustati ja Eriksson tegi 1987. aastal mitmeid häid sõite, üllatades võiduga Elevandiluuranniku rallil. Hooaja jooksul jõudis Eriksson veel mõned korrad esinelikusse ja lõpetas hooaja neljanda kohaga ning sama koha pälvis Volkswagen tootjate arvestuses. Selleks ajaks hakkas aga Golf konkurentidest maha jääma, sest puudusid nii nelikvedu kui turbomootor, ja 1988. aasta keskel otsustas Volkswagen ralliprogrammist loobuda. 1990. aastal eksperimenteeriti ka nelikveolise Golfiga, mis sai nimeks VW Rallye Golf G60. Sellel oli 1,8liitrine ülelaademootor, millel võimsust 280 hj. Ilma turbota ja olematu töökindlusega Volkswagenil polnud lootustki läbi lüüa, mistõttu kahe aasta järel otsustati projektist loobuda.
1990ndatel aastatel keskendus VW kuni 2liitriste F2-autode ehitamisele, kuid nii MkIII kui ka MkIV versioonid autost Golf Kit Car erilist edu ei saavutanud. Kümnendi lõpus aga alustati tööd ka Volkswagen Polo kallal. Super1600-klassi autot kasutati esmalt Briti meistrivõistlustel, kuid alates 2002. aastast ka MM-võistlustel. Järgnevad poolteist aastat ei suutnud aga VW kuidagi Polo S1600 autot arendada konkurentidega võrdsele tasemele. Ja veel ennem, kui 2003. aasta läbi sai, üritasid Polot unustada nii sõitjad kui ka tootja ise.
Alates 2004. aastast kuni tänavuse hooajani keskendus VW hoopis pikamaarallidele ja diiselmootoriga varustatud Touaregiga saavutati viimasel kolmel aastal üldvõit kuulsal Dakari rallil. Ja nüüd otsustati taas ette võtta rünnak rallimaailma tippu, sedakorda Polo R WRC autoga.

Sarnased artiklid