Viikingilaev käis kolledžis
Tormi Soorsk
01.01.2017

Internet on igakülgne ja lõpmatult suur infoallikas – kui tead, mida otsida ja mida usaldada. Aga igapäevaselt võid, nina maas või nina püsti, tuuseldada mööda ilma ringi, teadmata midagi sellest, et läksid väga lähedalt mööda millestki märkimisväärsest.

Midagi sellist, nagu eespool öeldud, juhtus siinkirjutajaga. Kuressaare kolledžist olin mööda sõitnud ja mööda kõndinud, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhatajaga Anni Hartikaineniga mitut puhku kõnelnud, aga tänasest jututeemast nagu uneskõndija mööda jalutanud. Küllap ei jõudnud üldises infouputuses teave kolledži katsebasseinist lihtsalt minuni.

Iseenesest on ääretult tore, kui nn ääremaal, nagu paljudel on kombeks sildistada juba Tallinna või Tartu äärelinnast väheke kaugemale jäävaid paiku, kohtad asju, mis räägivad hoopis ettevõtlikust vaimust ja julgest pealehakkamisest.
Kõrvalepõikena ütleks, et nutikust on eestlastel alati jätkunud. Näiteks Nõuka-ajal juhtusin kord nägema ühte kohalikku, kas kohaliku kolhoosi või külanõukogu piirides korraldatud näitust, kuhu oli kokku toodud 33 isetehtud aiatraktorit. Hobuseid ju enam ei olnud ning kolhoosi traktorit isiklikule aiamaale saada lootes võis ootama jäädagi.

Neid masinaid oli sel näitusel kahe-, kolme- ja neljarattalisi ning enamik neist oleks väärinud kohta ERMi kogudes. Need olid uskumatult andekalt kokku seatud jumal teab millest… aga nüüd on nad vast ammugi sulatusahju jõudnud.

Mudelid soovivad vanni minna
Septembris sain kutse osaleda Salme viikingilaeva mudelkatsetusel TTÜ Kuressaare kolledži katsebasseinis. Need Salmelt leitud viikingilaevad on vist igaühe silme eest või kõrvust läbi käinud, seepärast vast mõistetav, et siinkirjutajal tekkis huvi näha, kuidas need legendaarsed laevad võiks simuleeritud merelainetuses käituda. Aga juhtus nii, et kohapeal avaldas suuremat muljet hoopis katsebassein ise.

2009 jääb ajalukku aastana, kui Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Väikelaevaehituse Liit ning terve rida teisi asutusi leidsid, et Saaremaale oleks mõttekas luua väikelaevaehituse kompetentsikeskus. Sinna oli selleks ajaks tekkinud juba kenake hulk laevaehitusettevõtteid, seega asjakohane ettevõtmine ja tore, et karmi olelusvõitluse kõrval leiavad sarnase suunitlusega ettevõtted teinekord ühishuve, mida koos lahendada. Tekkiv keskus pidi kõige muu kõrval saama ka väikelaevade mudelkatsebasseini-projekteerimislabori, materjalilabori, elektroonika katsetootmislabori ning tehnoloogialabori.

Möödunud poole aastakümnega keskus loodigi ja 2016 kevadel valmis ka katsebassein kui kõige keerukam ja vast tehnoloogilisem osa. Seda on väga vaja, sest Eesti laevaehitajad pakuvad keerulisi ja julgeid lahendusi.
Basseini jaoks ehitatud hoonesse loodud „katsevann“ on algusest lõpuni Eesti toode. See on muljetavaldavalt suur, 60 meetrit pikk, 5 lai ja 3 sügav. Maailmas on ka suuremaid basseine, kuni kilomeetripikkusi, kuid Kuressaare oma lööb innovaatilisusega. Kui teiste riikide katsebasseinide juures askeldab tavaliselt kuni 10 inimest, siis Kuressaare basseini juures vaid 3, kes saavad uhkelt kanda ametinimetuse ees liidest „Eesti ainuke“ – basseinimehhaanik Tarmo Sahk, basseini hüdrodünaamik Andrey Petrov, mudeliarhitekt Kalju Saar.

Katsemudelit veab basseini äärtele kinnitatud rööpaid mööda veerev vanker, mille külge on liigendiga ühendatud mudel. Liigendi küljes on ka juhtmed, mis liidavad mudelile paigutatud andureid arvutiga – andmed jooksevad otse arvutisse.
Basseini ühes otsas on lainegeneraator. Viltuselt vees istuvad labad, mida võiks ehk võrrelda poolavatud ustega, tekitavadki edasi-tagasi liikumisel laineid – nagu avali uks liiguks tuuletõmbuses. Arvutist saab muuta lainete kõrgust ja sagedust vastavalt sellele, kas soovitakse mudelkatsetust kodusel Läänemerel või kaugemale jääval Põhjamerel. Muidugi on basseinilaine ja merelaine omavahel konkreetse, arvutisse sisestatud suhtega. Seadet käitavad kuus viiekilovatilist elektrimootorit.

Katsevankrit veavad kaks 10kilovatist mootorit, andes vankrile ja seega ka mudelile soovi korral kiirenduse kuni 3,5 m/s2. Idee järgi on katsebassein mõeldud kuni 30meetriste laevade mudelite katsetamiseks, kuid basseiniga töötavad inimesed ütlevad, et ka 50meetrise laeva mudelkatses pole midagi võimatut. Mudelit katsetatakse kergetes, keskmistes ja rasketes tingimustes ja lõpptulemusena saadakse teada, kas midagi tuleks muuta laeva kujus, aga eeskätt selgub, milliseid mootoreid võiks laeval kasutada soovitud lasti ja kiirusega liikumiseks. Ja selline teave on igale laevaehitajale, aga veel rohkem laeva tellijale väga tähtis.

Viikingilaev läks kolledži
Salmelt aastatel 2008 ja 2010 leitud viikingilaevad määratleti kui eelviikingiaegsed ehk kuuluvateks 8. sajandisse. Ega meil pole suurt kindlust öelda, kui merekindlad viikingilaevad olid, kui vastupidavad, kui kiired – veel vähem saab seda täie teadmisega öelda Salme laevade kohta. Seepärast oli huvi katsete vastu küllalt suur. Katsetatud mudeli joonised valmistas mudeliarhitekt Kalju Saar ja mudel ise valmis basseinimehhaaniku Tarmo Saha näpunäidetel peamiselt mudelite ja vormide tootmisele spetsialiseerunud firmas OÜ Composite Plus. Milline see mudel peaks olema, selles osas aitas neid meie tuntud merearheoloog-mereteadlane Vello Mäss. Mudel tehti Salmelt leitud suurema laeva järgi, mis Mässi hinnangul oli arenenud viikingilaeva tüüp, mille väga head meresõiduomadused lubasid seda kasutada purjesõjalaevana.

Kui viikingilaev ise oli puhas käsitöö, siis kaasaegne mudel lõigati välja CNC-pingis ja inimkätt läks valmistamisel vaja minimaalselt.

Esialgsel hinnangul (lõplikke tulemusi loo kirjutamise ajal veel polnud, muud tööd surusid peale) võis Salme viikingilaev end merel vastu lainet sõites tunda kindlalt kuni meetrikõrguse lainega. Kuna viikingeid teame kui vapraid meresõitjaid, siis küllap oskasid nad ilmamärke lugeda ning halva ilma lähenedes vajadusel tormivarju minna. Väiksema lainega olid need laevukesed vilkad ja tuule puudumisel ka aerutatavad. Salmelt leitud mehed olid antropoloogide hinnangul ligi kahemeetrised vägilased, asi neil siis sõuda…

Jälle oleme ühe teadmise võrra rikkamad, aga katsebassein annab kasulikku teavet veel paljude sündivate laevade tarbeks.

Sarnased artiklid