Vene hiigellennuk
05.05.2013

100 aastat tagasi, mais 1913, läbis esimesed edukad lennukatsetused maailma esimene neljamootoriline lennuk Russki Vitjaz.

Maailma ühe nimekaima lennuki- ja kopterikonstruktori Igor Sikorski konstrueeritud lennumasin pandi kokku Peterburis Vene-Balti vagunitehases. 20 m pikkune Russki Vitjaz oli tollele ajale tüüpiliselt biplaan, lennuki ülemiste tiibade ulatus oli 27 m, alumistel aga 20 m. Jõuallikaks oli neli neljasilindrilist vesijahutusega 100 hj kolbmootorit. (Lisaks neljamootorilisele versioonile oli plaanis ehitada ka kahemootoriline versioon.) Lennuki kiirus ulatus 90 km/h-ni ja lennukaugus 170 km-ni, õhku tõusmiseks vajas hiigellennuk 700 meetri pikkust stardirada.

Kolmeliikmelisele meeskonnale lisaks sai 3,4tonnise tühimassiga Russki Vitjaz võtta peale ka kuni seitse reisijat.
Ehkki paljud oponendid olid kindlad, et nii suurt lennukit ei ole võimalik lendama saada, tõestas Sikorski vastupidist. Paraku jäi Russki Vitjazi lugu lühikeseks, sest ta purunes vaid mõne kuu pärast aset leidnud sõjalennukite konkursi käigus. Avarii põhjuseks ei olnud seejuures sugugi lennuk ise. Lennundusnäitusel osalenud Russki Vitjazi vasakut tiiba tabas temast ülelennanud lennuki mootor (!), mis tekitas maapinnal seisnud hiigellennukile sedavõrd suuri kahjustusi, et Sikorski pidas targemaks Russki Vitjazi taastamisest loobuda ning suunata oma energia uue lennuki ehitamisele.

Russki Vitjazi otseseks järeltulijaks sai juba sama aasta oktoobris esmakordselt lennanud ja omas ajas täiesti unikaalne Ilja Muromets (S-22), mida ehitati veel mitmeid aastaid Riias.

Sarnased artiklid