Vanale sülearvutile uus kiirus
Veiko Tamm
01.01.2017

Kui te pole fanaatiline arvutimängur või keerukate audiovisuaalsete tööde tegija, siis 3-4-5 aastat tagasi soetatud sülearvuti saaks hakkama pea kõigega, mida tavaelus vaja: meilindus, veebis surfamine, tekstide ja tabelite loomine kontoritarkvara haldamine jne. Kuid aastatega tundub arvuti aina aeglasemaks jäävat…

Lihtsaim lahendus oleks marssida arvutipoodi või ostelda veebis ning soetada endale uus masin, kuid alati polegi vaja suurt raha magama panna. Seepeale küsiks kohe – kas siis annaks „vanakese“ juures midagi uuendada, turgutada, tagant utsitada?

Erinevalt lauaarvutist, kus me saame uuendada pea kõiki olulisi komponente, on sülearvutite puhul olukord komplitseeritum ja seda mitte ainult tavakasutaja, vaid ka arvutiprofi jaoks. Näiteks on keskprotsessor (CPU) emaplaadile peale joodetud ja mittevahetatav. Sama kehtib ka graafikaprotsessori (GPU) kohta, vaid väga kallite, mitmetuhandeeuroste masinate seest võime leida GPU eraldi MXM laienduskaardikeselt ja saame seda soovi korral uuemaks teha. Peamisteks komponentideks, millele me „küüned taha“ saame ja vahetada või suurendada võime, on operatiivmälu (RAM), massmäluseade (HDD, SSD), optiline seade (ODD) ja traadita võrgu kaart (WiFi, Bluetooth või nende kombi).

Mis on karul kõhus?
Enne kui asute kruvitsa ja tangidega masinat laiali lammutama, uurige, millistest komponentidest ta koosneb, missuguseid uuemaid komponente ta „sööb“, kuidas teda õieti lõhkumata avada ja hiljem taas kokku panna nii, et pooled jupid „üle ei jääks“. Kui teil on täpne mudel teada (ei piisa ainult teadmisest, et mul on Dell Vostro), siis tuleb sõber Google või mõni muu otsingumootor appi. Ja piltlikult puust ja punaselt näitab YouTube’i video kogu töö ette.

Enamike mudelite kohta on neid konstruktorivideoid eri pikkustes ja keeltes. Ka tasub tootja kodulehelt alla tirida raudvara või sageli service/support nimega juhend (mitte lihtne lühike kasutusjuhend). Seal on kirjas, kuidas masinat laiali kruttida, kuidas komponente vahetada, milliseid mooduleid antud mudel toetab jne. Samuti on abiks mõni korralik raudvara testiprogramm – nt FinalWare AIDA64, SiSoftware Sandra, HWInfo vm. Nende abil saate te täpsed komponentide ja raudvara toe auditid – millised on teie arvuti olemasolevad komponendid, mida antud masin toetab jpm.

Lisagem operatiivmälu
Paljud vanemad masinad on veel ainult 2 GB või 3 GB RAM-iga. Näiteks on teie „vanakesel“ 2 GB RAM, mida on kaasajal ilmselgelt vähe. Aga kuidas seda hulka suurendada? Teil võib masina kahes mälumoodulite slotis olla kummaski üks 1 GB SO-DIMM ja vaba pesa ei olegi. Samas võib aga olla ainult üks 2 GB moodul ja vaba pesa. Sellisel juhul ostame ühe 2 GB juurde ja ongi 4 GB täis, millega annab juba asju ajada. Aga te peate teadma, kas teie masina mälu on DDR2 või DDR3 – vale moodulit valesse pessa ei saa panna. DDR2 ajastu mälust ongi suurendamiseks mõistlik 2 GB, mida leiab hinnaga 20–25 €. Kui tahta DDR2 masinal mälu laiendada 8 GB-ni, oleks vaja kahte 4 GB moodulit ja kui DDR3 puhul on 4 GB odav, ca 20–25 €, siis DDR2 puhul on see haruldane ja kallis ‒ üle 80 € tükk ehk kaks kokku juba ligi 165 €.

Seega, kui teil on üks 2 GB moodul, vaadake ära ta tüüp ja lisage teine sama kiirusega isend juurde. Kui teil on aga kaks „ühest“, siis tuleks need mõlemad „kaheste“ vastu vahetada ja elu oleks juba nagu lill. Arvutid, millel on juba DDR3 mälud kasutusel, tasuks aga uuendada 8 GB peale (4 GB DDR3 mälumooduli hind on alla 25 €). Ning samuti uurida, kuidas on mälu paigaldatud – ühe 4 GB mooduli ja vaba pesaga on asi lihtne – teine juurde ja voilà! Kui aga mõlemad pesad on täidetud, siis on taas sama olukord – mõlemad „kahesed“ vahetada „neljaste“ vastu ning „kahesed“ Hinnavaatlusse turgu.

Maagiline võluvormel – SSD
Suurimaks pudelikaelaks, miks arvuti stardib nii aeglaselt, et jõuad pärast sisse lülitamist kohvi valmis keeta ja ta ikka veel laeb ja laeb, on massmälu seade ehk siis kõvaketas. See pidurdab ka programmide käivitumist ja masina sulgemist. Just loo kirjutamise ajal pidin ma aitama uurida ühte „tigu“ – ja sellel 7 aastat vanal Delli Vostrol (mis küll toetaks SATA-3e) oli aeglane SATA-2 kõvaketas. Kui ma mõõtsin AIDA64-ga ta lugemiskiirust, siis keskmine oli alla 50 MB/s, halvemates kohtades aga 15–20 MB/s – võrdluseks: tänapäeva odavad USB-mälupulgadki suudavad lugeda 100+ MB/s! Tegu oli 240 GB HDD-ga pöörlemiskiirusega 5400 p/min. Sama suur odavaim SSD (nt 256 GB Sandisk Z400s maksab ainult 70 €) pakub SATA-3 liidese taga lugemiskiirust üle 500 MB/s ehk kümme korda enam. Iseenesest on ketta vahetamine tavaliselt lihtsaim asi – mõnel Delli mudelil näiteks pole vaja tagakaantki maha võtta. Ketas on eraldi pesas kahe kruviga kinni, need lahti ja siuh! vana välja. Panete SSD asemele ja edu! Eelnevalt peate loomulikult kogu oma isikliku tavaari (dokumendid, fotod jms) varundama kuskile mujale. Kuigi kettaid saab mitmete programmidega kloonida (ka pisemalt suuremale ning hiljem ruumi täissuurusele laiendades), ei soovita ma seda HDD pealt SSD-le üle minnes teha. Kui te installite puhta opsüsteemi, siis juba alates Windows 7st oskab ta end seadistada SSD jaoks – mitmed HDD jaoks olulised asjad, nagu ketta automaatne defragmenteerimine, pole SSD jaoks vajalikud ning on isegi SSD eluea jaoks kahjulikud. Ning olles installiga maha saanud, pange peegel enda ette – kui te näete, millise kiirusega arvuti stardib, kui kiirelt avanevad programmid, siis sellist „alalõug kukkus vastu lauaplaati“ ilmet pole te ehk enda juures ammu näinud. Kui näiteks Word vajas enda töövalmis seadmiseks HDD pealt 32 sekundit, siis SSD pealt startis ta 2 sekundiga ja Excel punnitas end püsti 20 sekundi asemel taas 2 sekundiga.

Optiline seade ja traadita võrk
Tänapäeval liigub enamik tarkvara ja meelelahutust juba interneti kaudu ja mina ei mäletagi, millal ma vajasin oma välist USB DVD-ROMi. Kuid üks asi, mida kavalamad kasutajad teevad, on asendada optiline seade vastava adapteri vahendusel lisakõvakettaga. Jah, SSD on kiire, kuid oma mahu kohta kallis ja kes tahab suuremat mahtu, et sülearvutis kola kaasas tassida, neil tasuks paigaldada optika asemele nt 1 TB (hind u 55 €) või 2 TB (hind u 100 €) HDD.

Opsüsteem ja programmid elavad kiirel SSD-l, kogu oma arhiivindus (dokumendid, fotod, muusika, filmid jms) aga on arhiivi HDD-l. Traadita võrgu moodulit tavaliselt ei uuendata, kuid kui teil on aeglane 802.11b WiFi ja kodu-ruuter toetab juba N-standardit, siis võiks asjatundjatega nõu pidada ja katsetada kiiremat moodulit. See on aga juba tavakasutajale keerukam ja siin soovitaks pöörduda asjatundjate poole.

Ja loomulikult veel üks oluline asi – arvuti puhastamine saastast (junk-failid jms), registri korrastamine on juba pikem teema ja sellest edaspidi eraldi loos.

Sarnased artiklid