Valgust pimedusse
Heikki Parviainen, Tormi Soorsk
08.04.2011

Olukordi, kus oleks vaja taskulampi, tuleb ette üsna sageli. Kui valgust on vaja rohkem ja eredamat, kui suudab anda senine hõõgniitpirniga taskulamp, tuleks hankida nüüdisaegne LED-lamp. Neil lampidel on palju häid omadusi, aga on nad ka võrdselt head?

LED-taskulambid
CRX 202
Duracell Daylite
Energizer Lithium Led
Fenix LD20 Premium 4
iTP SA2 Eluma
Leatherman Monarch 500
Led Lenser P6
Maxell MAFL-Q01
Mini Maglite Led
Smith&Wesson Galaxy Elite
Stanley FatMax

Valgusdioodidega valgusti on vana hõõgniitvalgustiga võrreldes täiesti teisest ehk kõrgemast klassist, sest voolutarve on LEDil vaid osake hõõglambiniidile kuluvast. Lisaks on LEDi eluiga ülipikk ning lamp talub kergesti väiksemaid lööke ja põrutusi. Kuid nende lampide valgustugevust ei määra ainult valgusdioodid – valgustugevuse ja valgustatuse osas on suur roll ka lampide reflektoritel.
Võtsime võrdlusse 11 kahe AA-patareiga töötavat taskulampi. Võrdlusest jäid välja firmade Olight, Ledwave ja Vortex tooted, kuna olemasolevad olid kohe-kohe asendumas uutega ja vanu polnud enam mõtet testida.

Patareid tühjenevad kiiresti*
Võrdluse põhiosas keskendusime taskulampide poolt antava valguse hindamisele, kasutades valgusvoo ja valgusjõu mõõtmisi ning hinnates valgusvihku (-laiku). Võtsime arvesse ka valmistaja antud võimsuse reguleerimise võimalusi, sest igakord pole ju vaja maksimumvõimsust – nii saab säästa patareisid. Eraldi hindasimegi nende kestvust ja valgusvõimsuse püsivust. Kasutusomadused ja -juhised koondasime ühishinde alla, nende osatähtsus lõpphinnangus oli väike.
Patareide vastupidavus on taskulambi kasutamisel tähtis. Mõõtsime, kui kaua saab lampi täisvõimsusel kasutada, enne kui valgusjõud langeb alla piiriks seatud 500 luksi. Lampidel oli erinevusi: ühtede eredus langes alguses tuntavalt alla, kuid jäi siis tükiks ajaks püsima seatud piirist ülespoole, teised särasid maksimaalse heledusega peaaegu lõpuni ja kukkusid pärast kiiresti nulli.
Seetõttu uurisime valgusvõimsust ka teisel viisil. Mõõtsime aja, mille jooksul lambi valgusjõud oli maksimumilähedane. Mõõtmist alustasime kaks minutit pärast lambi sisselülitamist ja lõpetasime, kui algsest valgusjõust oli alles 70%. Nimetasime seda valgusvõimsuse kestvuseks või vastupidavuseks.
Patareide vastupidavusaja osas olid kaks lampi teistest üle. CRXil kulus peaaegu kümme tundi, enne kui valgusjõud langes alla piiriks seatud 500 luksi, Mini Maglite aeg oli ligi kaheksa tundi. Seega paremad lambid valgustavad tõesti kaua. Teistpidi langes mõlema valgusjõud üsna kiiresti umbes pooleni maksimaalsest tugevusest, seega võime kaua valgustada ei tähenda kauakestvat maksimaalset valgusvõimsust.
Kauakestva valgusvõimsusega paistsid silma Duracell ja Stanley – nende valgusvõimsus langes kasutamisel pikkamööda. Kuid kolme tunni möödudes tabas Duracelli täielik kokkukukkumine, tuhandelt luksilt kukkus see sajani vaid mõne minutiga. Samal ajal ei toimunud aga Stanley kustumine nii järsult, vaid palju sujuvamalt.
Ka iTP käitus Duracelli kombel. Kuigi lamp tagab tugeva valgusjõu kohe sisselülitamisel, nõrgeneb see tunni aja pärast märgatavalt. Valgusjõud väheneb selgelt ja edasine meenutab päikeseloojangu aega pööripäeval, nii et tagavarapatareid peaksid kaasas olema.
Võimsamatest lampidest käitub ka Fenix mainitud iTP kombel, kuid Led Lenser on teise stiiliga. Esimese tunniga langeb viimase valgusjõud küll märgatavalt, kuid siis jääb vähenemine aeglaseks ning umbes kuus tundi on tagatud üle 2000 lx valgustatus. Siis järgneb valgusjõu kiire langemine alla küllaldase piiri.
*Levinud termin „patarei” on tegelikult muidugi vooluelemendid ja patarei oleks mitu üheks tervikuks ühendatud elementi, kuid loos jääme siiski kasutuses levinud patarei juurde. Toim.

Valgusvoog ja valgustugevus
Taskulampide valgusvoogu ja valgusjõudu (-tugevust) mõõdeti Aalto ülikooli valguslaboris.
Valgusvoo (valgustiheduse) juures on tähtis see, kui eredalt valgusvihu kõige heledam osa suudab valgustada valgustatavat eset. Valgusjõud näitab, et mida suurem on lambi valgusjõud, seda kaugemale valgusvihk kandub. Valgusvoo eredama osa mõõtmisel käib halvasti nende lampide käsi, mille valgusvihk on lai, kuid mitte eriti kirgas. Nende lampide valgustusvõimest saadakse aimu, kui hinnatakse kogu lambist lähtuvat valgusvoogu. Meie tegimegi nii ja nõnda võis laia, kuid mitte väga ereda valgusvihuga lamp saada parema tulemuse kui eredat, kuid kitsast valgussiilu andev lamp.
Valgusvoo mõõtmisi tehti suures keras ja tulemused on väljendatud luumenites (lm). Valgusjõu mõõtmiseks kasutati juhuvalguse eest kaitstud luksmeetrit ja ühikuina saadi luksid (lx), mille abil võib arvutada valgustugevuse kandelates (cd). Valgustugevuse saamiseks tuleb valgusjõu luksid korrutada luksmeetri ja mõõtepinna vahelise kauguse ruuduga.
Tootjad märgivad sageli pakendil lambi valgusvoo suuruse. Mõõtmised näitasid, et suures osas langesid need tegelikkusega kokku, kuid mitte kõigil. Halvemal juhul olid pakutud numbrid 30% võrra liiga optimistlikud. Samas olid mõned andmed ka liiga ettevaatlikud, eeskätt Led Lenser ja Stanley andsid mõõtmistel suurema valgusvoo kui tootja oli lubanud.
Kuigi Led Lenseril ja Stanleyl oli tootja pakutust suuremat valgusvoog, ei tähendanud see, et nad oleksid mõõtmisandmete põhjal olnud nii valgusvoo kui ka valgusjõu poolest tipmised. Led Lenser oli küll valgusjõult parim ja Stanley paremate hulgas, kuid samas oli Stanleyl üllatavalt ühe luumeni võrra madalam valgusvoog kui valgusjõu mõõtmiste nõrgimal ehk Duracellil.
See, et Stanley oli hea valgusjõu mõõtmisel, kuid viimane valgusvoo tugevuse poolest, räägib taskulambi valgusvihu iseloomust. Valgusvihk on küll väga kirgas, kuid samas väga kitsas ja kirkamast osast väljaspool on valgust väga vähe. Selline valgusvihk on kasutamisel halb, sest näiteks jalgrajal liikudes on lampi vaja kogu aeg liigutada, et näha nii jalge alla kui ka natuke ettepoole.
Parimaid tulemusi näitasid valgusvoo mõõtmisel Fenix ja iTP. ITP-l oli ka valgusjõud kõrgel tasemel, samas kui Fenixi valgusjõud jäi rühma keskmisele tasemele. Fenixi valgusvihk on vastupidine Stanley omale. Kuigi vihu kirkaim koht ei ole silmipimestavalt ere, on vihk tervikuna lai ja valgust jätkub laiale alale. Lai, mitte nii väga ere valgusvihk on meeldiv, sest ei esine järske valguse erinevusi ja lamp tagab näiteks jalgrajal kõndides mugava üldvalgustuse.

Valgusvihu(-laigu) iseloom
Valguslaiku ja selle kasutuskõlblikkust hindasime visuaalselt, liikudes pimedal metsarajal ja tehes järeldusi, kas valgust jagub piisavalt nii jalge ette kui ka kaugemale.
Osa võrdluse lampidest annab eriti kirka, kuid kitsa valgusvihu. Kõndimiseks on sellist lampi paha kasutada, sest sujuva kulgemise asemel kipub välja tulema koperdamine. Kuid eks sellistele lampidele ole ka omad kasutusalad – jahil, kalastamisel jt. Õnneks ei ole kõik lambid tehtud sellist kitsast valgussiilu tootma ja tagavad ehk valgusjõult vähe nõrgema, kuid laiemat ala valgustava vihu; samas jätkub ka neil jõudu valgustada kaugemal olevaid objekte.
Veel parem on asi siis, kui lamp on varustatud valgusvihu reguleerimise võimalusega – vihk seatakse laiaks siis, kui on vaja valgustada laiemat ala, ja kitsaks, kui on vaja heita pilk kaugemale. Üldiselt oli kõigi lampide valguslaik ümmargune, v.a CRX, mille laik oli üpris neljakandiline.
Parimad valgusvihud on iTPl ja Fenixil. iTP annab tõesti palju valgust nii kaugele kui jalge ette. Fenixil jätkub jalge juurde valgust natuke vähem, kuid annab hea tulemuse kandjast ettepoole kuni valgusvihu ulatuvuse lõpuni. Mõlemat lampi on tõesti hea kasutada.
Lampidest, mis vajaksid valgusvihu seadmise võimalust, said hindamisel üheksa punkti CRX ja Led Lenser. Ka Energizer sai üheksa punkti, sest ka see valgustab peaaegu parimal tasemel nii kaugele kui lähedale. Valguse kirkus ei ole just samal tasemel kui iTP-l, kuigi valgustatav ala on umbes sama kujuga kui teiselgi.
Hindamisel võtsime arvesse ka valgusvihu reguleerimisvõimalusi, kasutusmugavust ja -juhendit. Kõikidel lampidel peaks olema võimalus võimsust reguleerida. Võrdluse kirkaimat valgust tootvad lambid annavad nii võimsa valgusvoo, et nad paratamatult tarvitavad palju voolu. Kui lambid töötaks vaid maksimumvõimsusel, kulutaksid nad patareid tühjaks mõne tunniga. Aga alati pole ju vaja maksimumvalgust.
Võrdluses oli lampe, mille võimsust sai sujuvalt reguleerida maksimumi ja miinimumi vahel, need said ka lõpphinnangus kümme punkti. Seetõttu sai neljaastmeline reguleerimisvõimalus üheksa hindepunkti, vähemate võimalustega lambid vastavalt vähem.
Kasutusjuhendeis ei olnud suuri erinevusi, kuid kasutusmugavuses küll. Mõlema osatähtsust hinnati väheseks, sest kuigi mugavus on tähtis, pole see nii oluline kui halvasti valgustamine.

Säravad taskulambid
Testi võitjaks tuli selgelt iTP. Kui patareide vähene vastupidavus kõrvale jätta, siis muud paha tema kohta öelda ei saagi. Pea sama selgelt sai hõbemedali Fenix. See jäi tahapoole vaid seetõttu, et tema valgusvihus ei olnud seda kirgast osa mis iTPl. Valgusvoogu on Fenixil küllaga, st et see valgustab suurt ala, kuid valgusvihu kirkaim osa ei ulatu sama kaugele kui iTPl.
Kohe esipaari järel tulevad Energizer ja Led Lenser. Led Lenser sai kümme punkti valgustugevuse eest ja Energizer tänu piiramatule võimalusele valgust seada. Kuid muud omadused ei luba anda neile kolmest tärnist enamat.
Duracell on ainuke, mis ei saanud TMi tärne. Teistpidi: kui Duracelli võrdleks tavalise hõõgniittaskulambiga, oleksid tulemused hoopis teised – Duracell oleks siis peakõrguselt neist üle.

Valgust iseloomustavad ühikud
Luumen (lm) – valgusvoo mõõtühik SI-süsteemis.
1 lm võrdub valgusvooga, mida valgusallikas valgustugevusega 1 kandela kiirgab ruuminurka 1 steradiaan.
Luumen iseloomustab valguse koguhulka, mida valgustist saadakse. Küllalt hämara valgusega valgustist võib saada üsna suure arvu luumeneid, kui valgusvihk on lai.

Luks (lx) – valgustatuse mõõtühik SI-süsteemis. Kui 1 m2 suurusele pinnale langeb ühtlaselt valgusvoog suurusega 1 luumen, siis on selle pinna valgustatus 1 luks, st 1 lx = 1 lm/m2.
Testi käigus otsiti valgusvihust kõige kirkam koht ja mõõdeti see luksides. Kirkamast kohast väljapoole jäänud valgustugevust ei võetud arvesse.

Kandela (cd) – valgustugevuse mõõtühik SI-süsteemis. 1 kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540·1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse allikas, kui tema kiirgusetugevus selles sihis on 1/683 vatti steradiaani kohta.
1 cd vastab nimetuse kohaselt umbes ühe küünla põlemisel saadavale valgustugevusele. Valgustugevuse suurus kandelates saadakse valgustatuse (lx) ja valgusti ning valgustatava pinna vahekauguse ruudu korrutisena, ehk: I = E x d2, kus I = valgustugevus (cd), E = valgustatus (lx) ja d = valgusti ning valgustatava pinna vahekaugus (m).

Sarnased artiklid