Uus vana - PEN E-P1
Glen Pilvre
03.09.2009

Eelmisel suvel tutvustasid Olympus ja Panasonic uut, vahetatavate objektiividega kaamerastandardit Micro Four Thirds. Esimesena materialiseeris selle Panasonic – fotoaparaadist nimega Lumix G1 kirjutasime pikemalt jaanuarinumbris. Suve hakul pani aga oma Micro Four Thirds trumbi lõpuks lauale Olympus – PEN E-P1 jätkab firma poole sajandi vanust kaameraseeriat.

Sõnapaar „Olympus PEN” eestlastes ilmselt erilist emotsioonidetulva ei tekita. Ja miks peakski, sest aastakümneid tagasi valitsesid siinmail hoopis teised kaamerabrändid – nagu Zenit, Zorki, Kiev ja Smena. Raudsest eesriidest teisel pool aga tutvustas Olympus aastal 1959 maailmale uut standardit – tavaline 36 x 24 mm filmikaader lõigati pooleks, väiksem kaader aga (18 x 24 mm) võimaldas oluliselt vähendada fotoaparaadi mõõtmeid. Rõhutamaks uute kaamerate miniatuursust, nimetas firma uue seeria „pliiatsiks” (ingl k pen). PENist toodeti hulganisti versioone, aastatel 1963–1972 ka vahetatavate objektiividega peegelkaameraseeriat nimega PEN-F. Tootmises püsis legendaarne „pliiats” kuni 80ndateni ning kokku leidsid omaniku umbes 17 miljonit PENi.
Olympus on üldse tuntud firmana, kes proovib kõike pildistatavat võimalikult väikseks moondada – seni olid ju kõige pisemad digipeeglidki just Olympuse tootevalikus. Nii oli päris ootuspärane, et just Olympus arendab (koostöös Panasonicuga) oma Four Thirds-digipeegli-standardit edasi ning „ratsib” sellest ära peegli. Tulemuseks oli vahetatavate objektiividega kompaktkaamera – või ilma peeglita „peegelkaamera” (kui nii tohib öelda). Standardit aga presenteeriti kõigepealt paberil – alles mõned kuud hiljem tutvustas Panasonic Lumix G1-e. Kuid G1 polnud kindlasti taskukaamera, pigem oli see samas suurusklassis supersuumidega. Nii oli miniatuursuse pall taas Olympuse käes ning ootused firma esimese „uue” kaamera osas kõrged.
PEN on tagasi
Nii kurb kui see pole, valmistab esmamulje kerge pettumuse – just mõõtude osas. EP1 ei mahu kohe kindlasti taskusse ning on üleüldse nagu tükk tellisest – aga õnneks vähemalt küllalt stiilsest. Kaamera põhi ning ülapaneel on metallist ning ka plastosadest õhkub metalset tugevust, käes tundub kaamera parajalt raske. Kui Panasonicu „ametlik“ vabandus suhteliselt suurte mõõtude õigustamiseks oli parem kasutusmugavus, siis Olympus mingeid vabandusi ei otsi – PEN olevatki nii väike kui võimalik. Ja tõesti, erinevalt enamikust tänapäevastest kaameratest, pole PENi sisse mahtunud näiteks sisemine välklamp ja autofookuse abivalgus, puudub ka pildiotsija. Muidugi saab kasutada mis tahes sobivat välist välku ning saadaval on ka spetsiaalne disainivälk FL-14. Punkti viimistletud disainile paneb korpusele graveeritud kiri „Olympus PEN Since 1959”. Aparaat on saadaval kahes värvikombinatsioonis, valge ning hõbedasena. Pilkupüüdvad on mõlemad – kui metallik harmoneerub samas toonis välgu ja objektiividega, siis valge näeb lihtsalt väga šeff välja.
Kas sisu vastab välimusele?
PEN EP1 omaduste nimekiri pole lühike – näiteks täiendatud 12,4 Mpx sensor ja uus kiirem protsessor (TruePic V), keresisene stabilisaator, HD-videosalvestus, kaamerasisene RAW-failide „ilmutamisvõimalus” ning kunstilised pildifiltrid. Ja veel – Olympus on loobunud xD-kaardist ning asendanud selle SDga. Esimese hooga tunduvad menüüd küll veidi konarlikud, kuid samas on muudetavate parameetrite hulk tõesti lai. Personaliseerida saab vaat et kõike – nii nuppude funktsioone kui baasseadeid. Valikurattaid on kaks – pöidla all asub rullik ning teine rattake on integreeritud suunanupu ümber. Ekraan on küll suur (3“), aga paraku nigela (QVGA) resolutsiooniga – kummaline, et siinkohal on kokku hoitud. Ka sellist pildistamisfunktsionaalsust nagu Panasonic G1, PEN ei paku (nt jälgiv autofookus, säri eelvaade jne), aga kokkuvõttes on kasutusmugavus igati hea – kaamera kandilist vormi nähes tundus, et asi on palju hullem. Kiita ei saa fokusseerimiskiirust, mis pole küll väga aeglane, kuid kaugel ka ülikiirest – selles osas on G(H)1 tunduvalt särtsakam. Olympuse Micro Four Thirds objektiive on hetkel saada kaks – 14–42 mm suum ning 17 mm pancake (ehk võimalikult lame) objektiiv. Muidugi, vastavat vaherõngast kasutades sobivad PENiga kõik Four Thirds objektiivid.
Kui mõõtude-kaalu osas võib joriseda ning menüüd-ekraan-fokusseerimiskiirus pole just viimane sõna, siis PENi pildikvaliteet heastab kõik need „pisivead”. Odavamate digipeeglite puhul tasub üldiselt parima kvaliteedi huvides pildistada RAW-faile ning neid pärast arvutis konverteerida, PEN aga üllatas lausa uskumatu JPEGide kvaliteediga – mis oli võrreldav mitu korda kallimate süsteemide omaga! Ka müra on kenasti kontrolli all – koledaks kisub asi ISO 1600st ülespoole. Madalaima ISO (100) puhul on pildidünaamika suhteliselt väike, aga õnneks saab automaatse ISO vahemiku piirid seada ise, nii et see pole probleemiks.
Üks on kindel – Olympusel on õnnestunud uude PENi sisse puhuda hing. Mida rohkem PENiga aega veeta, seda sümpaatsem ta tundub. Lisaks šefile välimusele teeb PEN tõepoolest väga häid pilte ning rohked kaamerasisesed pilditöötlusvõimalused (nagu kunstilised filtrid, RAW-ilmutamine) täiendavad tervikut veelgi. Okei, ekraan pole tõesti teravaim ja autofookus kiireim – aga mis siis, pildid on ilusad ja kaamera ise cool. Ja mõningaid funktsionaalseid vajakajäämisi võivad ju vabalt parandada tarkvarauuendused – nii et lõpuks on veenvat põhjust PENi mitte tahta kohe väga raske leida.

Kokkuvõte:
Olympus PEN EP-1
Esmaesitlus: 16.06.2009
Hind: ~12 000 (koos Zuiko Digital ED 14–42 mm f3,5–5,6 objektiiviga)

Hea
Pildikvaliteet
Välimus ja ehituskvaliteet
Funktsionaalsus
Halb
Aeglasevõitu autofookus
Ekraan
Kohati segane menüüde loogika

Tehnilised andmed
Sensori mõõtmed, pikslite arv, tüüp

17,3 x 13,0 mm (2,249 cm²), 12,3 Mpx, HiSpeed LiveMOS
Pikslite tihedus sensoril, Mpx/cm2

ca 5,4
Pildiformaadid

4 : 3, 3 : 2, 16 : 9, 6:6
Suurim resolutsioon, px

4032 x 3024
ISO vahemik (automaatne)

100–6400 (200–3200, muudetav)
Särivahemik

60–1/4000 s, bulb
Särikahvli piltide arv; ulatus

3; 1/3–1 EV
Sarivõtte kiirusi, kaadrit/sekundis

3 (kuni 10 RAW kaadrit ja 12 JPEG kaadrit)
Automaatsed fokusseerimisrežiimid

näotuvastus / pidev / 11punktiline / 1punktiline
Video vorming, resolutsioon, kaadrit sekundis, heli

MJPEG (AVI), 1280 x 720, 30, stereo (PCM)
LCD diagonaal, piksleid, resolutsioon

3’’, 230 000, 320 x 240
Pakkimata vorming

RAW (ORF)
Välgu sünkrokiirus, lühim aeg sekundites

1/180
Mälukaardiformaat

SD, SDHC
Aku tüüp, mudel, maht, pinge

Li-Ion, BLS1, 1150 mAh, 7,2 V
Liidesed

USB 2, PAL/NTSC väljund, miniHDMI, video
Mõõtmed (l x k x s), mm

121 x 70 x 36
Kere kaal ilma akuta; koos aku, mälukaardi ja 14–42mm objektiiviga, g

umbes 335, umbes 525

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid