Uue hooaja talverehvid
01.10.2013

Veel mõne aasta eest oli talverehvide ostmine suhteliselt lihtne. Kes tahtis paremat pidamist, ostis naastrehvid. Kes eelistas mugavamat veeremist, lamellrehvid. Kallim rehv oli reeglina parem ja mainekate valmistajate toodangul suuremat vahet ei olnud. Nüüd asjad enam nii lihtsad ei ole.

Jukka Antila
Fotod: Lasse Allard
Katsed ja mõõtmised: Test World

Rehvimõõt: 205/55 R 16
Auto: Ford Focus 2,0

Naastrehvid
Aurora Winter Route Master UW71
BF Goodrich g-Force Stud
Bridgestone Blizzak Spike-01
Continental ContiIceContact
Gislaved Nord Frost 100
Goodyear Ultra Grip Ice Arctic
GT Champiro Ice Pro
Hankook Winter I*Pike RS
Michelin X-Ice North 3
Nokian Hakkapeliitta 8
Pirelli Ice Zero
Toyo Observe G3-Ice

Lamellrehvid
Bridgestone Blizzak WS70
Continental ContiVikingContact 5
Debica Frigo 2
Fulda Montero 3
Michelin X-Ice XI3
Nokian Hakkapeliitta R2
Pirelli Icecontrol
Vredestein Nord-Trac 2

Naastrehvide kohta käivaid seadusi on kogu aeg karmimaks muudetud. Aastate jooksul on talve „lühemaks tehtud“ ehk siis kärbitud perioodi, mil naastrehvide kasutamine on lubatud, siis on reguleeritud naastude kaalu ja asetust ning arvu, rääkimata sellest, kui palju tohivad naastud rehvi pinnast välja ulatuda. Eesmärgiks on olnud vähendada teede kulumist ja tolmu tekkimist ning nendest tulenevaid kahjusid majandusele ja tervisele. Kindlasti on eesmärgile ka lähemale liigutud, aga tänavad on kevadel endiselt tolmused ja pole isegi teada, kas selles tolmus on rohkem naastude kraabitud asfalti või talvel maha puistatud soola. Tänavate lappimine on samuti igakevadine nuhtlus. Iseküsimus, kui palju just naastrehvid selles süüdi on, igatahes on eksperdid – ja „eksperdid” – siin erinevatel arvamustel.

Naastude arvu ja omaduste piiramine tähendab üldiselt, et rehvi pidamine jääl väheneb. Rehvitehnoloogia areng on seda tublisti kompenseerinud, aga mõnes olukorras on ainult naastrehv see, mis pidamise ja turvalisuse tagab. Siiski on lamellrehvide areng olnud veel kiirem ja ongi jõutud selleni, et parimad lamellrehvid on isegi siledal jääl parema pidamisega kui kehvemad naastrehvid. Kui naaste on vähe, nende kuju ja asetus ebaõnnestunud ning rehvi kummisegu kõva, siis ei saa naastrehv tõeliste talveolude jaoks projekteeritud pehmele lamellrehvile vastu.

Vähem naaste või rohkem naaste?
2013. aasta juulist jõustus määrus, millega naastude arvu veelgi piirati. Oma toodangule müügiluba taotlev valmistaja tohib kasutada mitte rohkem kui 50 naastu rehvi veerepinna meetri kohta. Testitud rehvide läbimõõt on umbes 63 cm ja ümbermõõt seega 2 meetrit. Sellisel rehvil võib niisiis olla 100 naastu – kui valmistaja otsustab paberimajanduse korda ajada ja toodangu turule saata.

Ent on teinegi võimalus. Kui valmistaja suudab tõestada, et rehv kulutab teed teatud piirmäärast vähem, siis võib naaste panna ükskõik kui palju ja kas või sentimeetripikkusi jäänaelu. Mõned valmistajad on läinud lihtsamat teed ja piiranud naastude arvu, ent mõned on näinud piirangus hoopis võimalust arendada suurema hulga tõhusama kujuga naastude abiga paremat pidamist.

Kas siis peab ja kas siis kulub?
Mida rohkem naaste, seda parem pidamine – aga seda ainult teatud piirini. Mingil hetkel osutub ühe naastu mõju tee pinnale nii väikeseks, et pidamine hakkab kehvemaks jääma. Seega pole ülemäärane naastude lisamine mõistlik lahendus. Liiatigi võib see tekitada probleeme juhitavusega, tekitada suuremat müra ja suurendada rehvi omahinda.

Tee kulumise poolelt vaadates on pilt samasugune. Lamellrehv asfalti ei kraabi, aga kui rehvi pind oleks üleni naastudega kaetud, siis ega selline rehv ka kuigi palju kulutaks – ükski naast ei suruks asfalti suure jõuga (sellega on umbes nagu naeltest voodil lebava fakiiriga). Kusagil on optimaalne piir, kui palju naaste tasub rehvisse panna, aga selle piiri leidmine ja uudistoote arendamine on aeglane ja kallis tegevus. Uus Nokian Hakkapeliitta 8 on esimene oluline samm uue rehviseaduse ärakasutamisel. Naaste on tublisti rohkem kui ühelgi teisel, topelt rohkem kui näiteks Michelinil ja seda on pildi pealt selgesti näha. Kunagi varem pole rehvitestis naastrehvide vahel olnud nii suuri erinevusi.

Kas naastrehvid päästavad elusid või hoopis vastupidi?
Teede kulumist ja tänavate tolmuga seotud probleeme on mitmel pool korduvalt uuritud. Peaaegu alati on jõutud samasuguse lõppjärelduseni: naastud kulutavad teed, kuid suurendavad turvalisust. Turvalisus tuleb mitte ainult naastrehvide paremast pidamisest, vaid sellestki, et need teevad teepinna karedamaks ka lamellrehvide jaoks ehk siis parandavad nendegi pidamist. See kõik on loogiline ja hõlpsasti mõistetav. Järgmised küsimused on aga keerulisemad. Kui palju tolmu tekitab naastrehv ja kui palju on pärit mujalt? Kui suur kogus tolmu tekitab tervisekahjustusi ja milline on naastrehvide osa selles? Kui palju lisanduks avariisid, kui naastrehvide kasutamine väheneks? Kui suur osa autodest peaks kasutama naastrehve, et talvised teed oleksid karedad ja hea pidamisega? Või saaks teha teed kuidagi turvalisemaks ka hoopis ilma naastrehvideta?

Veel keerulisem ülesanne oleks kõik need küsimused rahasse ümber arvestada ja siis otsustada, kas on mõistlik rääkida naastrehvide kasutamise piiramisest. Ja mis on tervise hind? Kas on parem saada avariis vigastada või haigestuda tänavatolmu tagajärjel? Kui naastrehve jääb vähemaks, siis avariide arv tõenäoliselt suureneb. Ja kui ei jää vähemaks, siis jätkuvad probleemid tolmuga. Kõigest sellest oleks vaja saada võimalikult palju erapooletuid ja põhjalikke teadmisi. Kindlasti tuleks aga vältida vaid eelarvamustele tuginevaid otsuseid.

Valikuvabadus
Üksikisikul ei tasu naast- ja lamellrehvide kasutamise eetiliste probleemide pärast liigselt pead vaevata. Valik tuleb teha oma vajadustele vastavalt ja võtta need, mis paremini sobivad. Kui talvel ootavad ees libedad teed, on naastrehvid kindlamad. Tasuta kaasaandeks on valjem rehvimüra. Vaikust ja mugavust eelistades on lamellrehvid hea valik, aga tuleb arvestada, et mõnes olukorras on avariioht nendega suurem.

Igal juhul võiks testi tulemused läbi lugeda ja valida just need rehvid, mis on arenguga kaasa läinud ja omadustelt kõige sobivamad. Erinevused on harvanähtavalt suured. Mõned valmistajad on pannud rõhku pidamisele jääl, mõned aga asfaldiomadustele. Ühes või teises tuleb aga järele anda, olgu tegemist siis naast- või lamellrehvidega.

Testitulemused leiad oktoobrikuisest Tehnikamaailmast

Sarnased artiklid