Uue aja Volvo
Tõnu Ojala
02.10.2015

Uus Volvo XC90 ühendab endas edukalt põhjamaise disaini ja kõrgtehnoloogia, tõestades, et Volvo sõiduautotootmise üleminek Fordilt hiinlaste kätte ei ole Volvo rootsipärasust põrmugi vähemaks muutnud.

Kui Volvo enam kui tosin aastat tagasi esimese põlvkonna XC90 turule tõi, ei osanud keegi arvata, et järeltulijat sellele autole tuleb oodata kuni 2015. aastani. Ometi nii läks – vahele jäid segased aastad, mille käigus Volvo Fordi omandusest hiinlaste kätte jõudis. Ehkki kõlas kartusi, et nüüd tehakse Volvost Geely, pole nii ometi läinud ning XC90 on Volvole saabunud uute aegade esimene tõestus.

Paar aastat tagasi teatas Volvo, et viie-, kuue- ja kaheksasilindriliste jõuallikatega on nüüd lõpp – edaspidi liiguvad kõik Volvod eranditult neljasilindriliste mootorite jõul. Nii mõnegi konkurendi pani see avaldus kulmu kergitama, kuigi reaalselt liiguvad väiksemate mootorite suunas kõik – lihtsalt Volvo võttis downsize’ingu konkurentidest julgemalt ette. Nii on ka uue XC90 mootorivalikuga lihtne – valik koosnebki 2liitrisest bensiini- ja 2liitrisest diiselmootorist. Erinevaid võimsusvariante on muidugi hoopis enam, need erisused saavutatakse turbode ning hübriidajami (tulevane ca 400 hj T8) abil. Nii et praegustest mudelitähistest D5 või T5 ei tasu end segadusse ajada!

„Vaid” 2liitrine diiselmootor kombinatsioonis 8käigulise automaatkastiga saab oma tööga suurepäraselt hakkama ning ei jää oma 225 hj ja 470 Nm-ga oodatult jänni ka möödasõitudel. Keskmine kütusekulu on seejuures umbes 6–7 l/100 km, mis auto suurust arvestades pole sugugi vilets näitaja. Vaevalt XC90 tõsist maasturitööd tegema hakkab, aga proovilepanek Setumaa servas punkti, kus Eesti, Läti ja Venemaa kokku saavad, ei pakkunud XC90-le mingit pinget (korraks sai igaks juhuks siiski off road-režiim sisse lülitatud, aga saanuks ka selleta – arvestades õhkvedrustusega mudeli kuni 267 mm kliirensit) ning ainsaks probleemiks olid vaid piirilõigu puhastustöödega ametis olnud metsaveoautod, millest suure maasturiga möödasaamine tähelepanu nõudis.

XC90 on suur auto, pikkust pea 5, laiust ligi 2 meetrit. Ruumi on sellises mürakas oodatult lahedalt ning auto peidab pakiruumi põhjas ka kolmanda istmerea. Seal on olemine muidugi kitsavõitu, kuid teisel istmereal on ruumi igatahes ekstraklassist – kes tahab, võib rahumeeli jala üle põlve visata.

Kui maanteel on XC90 suurus igati positiivne näit, siis kitsukestes kaubanduskeskuste parklates lööb 5 m pikkus valusalt. Sellele assisteerib ka üle 12 m läbimõõduga pöördering (siiski veidi parem kui seni!) – nii et siin peab hoolikas olema! Tõsi, tuge saab elektroonilistest abimeestest.

Kuni V90 debüüdini uue aasta alul on XC90 näol tegu Volvo lipulaevaga ja see kajastub ka auto varustuses, kust leiab enam-vähem kõik, mis tänapäeva autodel leida võib. Õnneks ei tähenda kogu see varustuse virvarr nupuuputust auto armatuurlaual, sest asjad, mida harvemini tarvis, leiavad tahvelarvutite vallas vähegi kodus olijad harjumuspärasel moel kätte. Volvole omaselt on panustatud tugevalt ohutuspaketti, mis Volvo enda kinnitusel peaks olema hetkel täiuslikum, mis standardautodel saada. Kas see ka nii on, võib igaüks ise järgi uurida, kuid on päris selge, et ega ka konkurendid selles osas ei maga.

Uue XC90 hinnakiri algab hetkeseisuga 51 200 euro juurest, kuid nagu öeldud, on lisavarustuse nimekiri pikk ning seda numbrit saab soovi- ja võimalustekohaselt kasvatada täpselt nii palju kui kannatab.

NB! Ajakirja paberversioonis läks ekslikult kirja, nagu kuuluks Volvo India tööstushiiglasele Tata. Tegelikult on Volvo omanikuks muidugi Hiina autotootja Geely ning Tata tõmbab niite hoopis Jaguaris ja Land Roveris. Vabandan!

Sarnased artiklid