Unistuste kiirtee?
Vello Kala
09.04.2006

Suured transpordirajatised on kallid ning neid kavandades tasub korralikult aru pidada, et mis ja kuidas. La Manche’i tunnelil kulus üle saja aasta, enne kui toru mere all viimaks valmis sai. Oma superprojektid on meilgi: Saaremaa sild ja Tallinna–Tartu kiirtee. Et siis millal, kuidas ja kumb enne?

Liiklustihedust arvestades tuleks mõistagi eelistada Tartu maanteed. Paraku on siingi oma “aga” – uhkeid projekte on küll kaks, ent raha pole õieti ühegi jaoks.
Mida siis teha? Üks võimalus on istuda ja oodata, kuni meie maksupuu raskemat saaki kandma hakkab. “Kõik või mitte midagi!” on ambitsioonikas mõtlemisviis ning tänu sellele on ilmavalgust näinud nii mõnedki uhked ettevõtmised.
Paraku on väga-väga paljud ka just selle uhke hoiaku tõttu sündimata jäänudki.
Parim näide on ehk kolmekümnendatel töörahva riigi sümbolina kavandatud punapüramiid – Nõukogude Palee Moskvas. Sellele koha tegemiseks kisti maha iidne peakirik, sest lähteülesanne oli lihtne: hoone peab saama kõike olemasolevat varju jättev. Ja uhked projektid tulidki üksteise järel – kuni tekkis olukord, kus iga rahaliselt ja inseneripoolelt reaalselt ehitatav projekt näinuks uhkete unistuste kõrval maotu ja madalana. Ning Nõukogude Paleest asja ei saanudki.
Suured asjad on arusaadavamad, kui neid vaadata inimesele tajutavas mastaabis. Armani pükse tahaks küll ehk igaüks, ent kui rahakott seda ei luba, ei minda siiski palja tagumikuga tänavale, vaid vaadatakse taskukohase kehakatte järele. Ärge minust valesti aru saage – Tehnikamaailm on igati täismõõdus kiirtee poolt. Ning mitte üksi Tartu–Tallinna, vaid kõigi Maarjamaa linnade vahel, parem veel kui talvel köetava teepinna ja valgustusega. Ainult ma ei taha, et me unelmate autostradast unistades asfaldiaukudes ukerdama jääksimegi.
Hitler ei ole mees, keda just tihti eeskujuks seatakse, ent vähemalt tee-ehitajana oli ta mees omal kohal. Ning temagi mõistis, et Suur-Saksamaad ei saa kiirteedevõrku mässida ühe päevaga. Alustati tihedama liiklusega lõikudest, sageli tehti kõigepealt valmis vaid üks sõiduriba kahesuunaliseks liikluseks.
Nii võiks teha meilgi. Alustada näiteks küladest ümbersõitudega – sinna kulub praegu kõige enam aega. Seejärel võiks valmis teha mitmetasandilised ristmikud – tehtud kaht sõiduriba arvestades, kuigi tee ise oleks esialgu üks asfaltpael. Edasi? Siis võiks selle maanteepaela kiirteelaiusena valmis ehitada. Tavamaanteena oleks see siis kolmerealine – üks ühes, teine teises suunas, kolmas keskel möödumisteks. Neljandaks võiks alustada eraldi sõiduribadega kiirteelõikude rajamist kohtades, kus see ehituslikult lihtsam ja odavam. Ning viies aste oleks lõpuks täismõõdus kiirtee.
Ajakava? Ärme seda siia pane – selle määrab meie rahakott ja liiklustiheduse kasv. Või siiski, kindlasti tuleks paika panna ajakava esimene ots – ALUSTADA tuleks juba täna õhtul või äärmisel juhul homme. Ja kas või aukude lappimisest.

Sarnased artiklid